Et te ei väsiks, et silmas oleks sära ning südames soojust väikestele ja mitte enam nii väikestele Eesti lastele!
Autor: Heidy Eskor-Kiviloo
Viimased kolm ja pool aastat on mu süda tuksunud kõikidele väljaspool Eestit tegutsevatele kogukondlikele lasteaedadele, mängugruppidele, (pühapäeva)koolidele, kus eesti keelt ning kultuuri hoitakse. Uskuge, neid kohti on palju – 2020. aastal arvuliselt poolesaja ümber, ent praeguseks on toimetamas üle 150 suurema või väiksema entusiastide grupi Vancouverist Brisbane’ini ning Salme külast Strasbourgini. Eesti Instituudil on siinkohal haridusministeeriumi ning välisministeeriumi rahalisel toel selle identiteetihoidva töö toetamisel väga tänuväärne roll. Muidugi on enamasti raha natuke liiga vähe, mõtteid selle kohta, mida ja kuidas pakkuda, leiab alati tunduvalt rohkem. Ent siiski, viimastel aastatel, mil pandeemia sulges nii mõnegi aktiivselt kooskäiva kooli uksed, on virtuaalsete võimaluste avastades uusi hakkajaid eestvedajaid tulnud väliseesti koolide õpetajate ringi omajagu.
Alles hiljuti – märtsis – toimusid Pariisis juba 13. korda Euroopa Eesti koolide õpetajate emakeelepäevad. Tore on tõdeda, et viimastel aastatel on emakeelepäevade korraldamine muutunud pea auasjaks, kus osalejate nimekiri on ootamatult arvukaks paisunud. Ka korraldajate pink on meil teada juba mitmeks aastaks. 2024. aasta emakeelepäevad toimuvad Alicantes. Sel aastal haaras Põhja-Ameerikas initsiatiivi Chicago Eesti kool ning mai lõpus on sealsesse Eesti majja neljale päevale jaotunud emakeelepäevadele on oodatud nii õpetajad kui ka kogukondlike organisatsioonide eestvedajad ja lapsevanemad kodu-Eesti oma ala tunnustatud tegijate kogemustest osa saama. Lähem info: https://ekkm.estinst.ee/https-ekkm-estinst-ee-emakeelepaevad-chicagos-26-29-mai-2023/ Veel on võimalik registreeruda.
Veel enne selle kooliaasta lõppu jagame välja kümnetes tuhandetes ühikutes õppevara: õpikuid-aabitsaid-töövihikuid, lastekirjandust-mänge-filme-noote. See on Eesti riigi panus, et aidata enamasti entusiasmil toimivatel kogukonnakoolidel oma tegemistes veidi kergemini toime tulla.
Ka kevadine eesti koolidele mõeldud haridusprojektide taotlusvoor on selleks korraks joone alla saanud ning 45 initsiatiivi näidanud organisatsiooni ideed said toetust, et järgmisele õppeaastale natuke kindlamalt vastu astuda. Instituudi kaudu koordineeritavate projektide kaudu on mõeldav katta koolide tavapärase tegevuse kulusid, pidada ka laagreid, minna praktikale, kutsuda konsultatsioonideks logopeede või esinema pisikesi teatritruppe. Tulemused on leitavad siit: https://ekkm.estinst.ee/haridusprojektide-taotlusvooru-tulemused-2023-i/
Et hoida püsivamat sidet õpetajatega, alustasin mõnda aega tagasi igakuiste koolitustega Zoomis. Tänaseks päevaks on kord kuus kohtumised muutunud pea traditsioonilisteks. Oleme katnud teemasid väga mitmetest valdkondadest: rahvakalendri tähtpäevade tähistamist, kohtumisi (laste)kirjanike, eneseabi ning loomulikult keeleõppe väga eriilmelisi küsimusi. Toimunud koolitusi on võimalik jälgida siit: https://ekkm.estinst.ee/virtuaalkoolitus/
Pandeemiaajastul ei olnud võimalik Eestis tavapärast õpetajate suvekooli pidada. 2023. aasta suvel saame aga uuesti Tallinnas pärast laulupidu kolmeks päevaks kokku. 4.–6. juulini on meil võimalus arutada nii keeleõppe spetsiifilisi küsimusi kui ka kohtuda loomeinimestega erinevatelt elualadelt.
Väliseesti kogukondades on vabatahtlikena lapsi ning noori juhendamas sajad väga tublid Eesti emad-isad, kes enamasti on sattunud sellele rajale pärast enda lastele sobiva esimese mängugrupi või kooli otsinguid. Kui kogukonnas ei ole olnud võimalust, siis on nad ise selle võimaluse loonud. Taolisi gruppe on viimasel ajal loodud just Austraaliasse. Kui mu enda jõudmine ja fookus oli sel aastal veidi rohkem Põhja-Ameerika tegemistel, siis järgmisena vajaks tubli tuge just Austraalia. Eestlasi kunagi lahkesti vastu võtnud kängurumaa vajaks praegu kodu-Eesti tuge, et eesti keel jõudsalt edasi elaks. Vahemaad ning eestlaste hajusus ei ole keele ja kultuuritundide läbiviimiseks just kaasaaitavad nüansid. Põlvkondade vahetumisega on noortele tegijatele vaja ulatada abikäsi, et kestvalt näha mitmekeelsuses rikkust.
Suvi on ukse ees, mitmedki väliseesti lastekoorid ning rahvatantsugrupid lendavad koju laulu- ja tantsupeole, paljud neist osalevad ka Eestis toimuvates lastelaagrites. Samas kõik ei jõua või ei saa kodustele radadele laagrisse eakaaslaste juurde keelt harjutama tulla. On innustav näha, et kogukondades toimetavad igal aastal sealsetes laagrites entusiastid nii Rootsis kui ka Kanadas, nii Austraalias kui ka Inglismaal. Nö vanade laagrite kõrvale tuleb sel suvel rahvusvaheline eesti laste keelekümbluslaager Chicagos. Aitan selle toimumisele kaasa, et sobitada seda järgmisel aastal teistesse riikidesse ning formaadina edasi kanda. Palju loomingulist tegevust Eestist pärit oma valdkonna tuntud tegijatelt ning Eesti noorte tugiõpilaste toetusel. Info: https://ekkm.estinst.ee/loovuse-ja-looduse-laager-chicagos-eesti-lastel…
Tunnustust ei ole kunagi liiga palju. Seda enam kui õpetajad-juhendajad on enamasti vabatahtlike sädeinimestena töötanud 10, 20, 30 või isegi 50 aastat. Pariisis toimunud emakeelepäevadel alustasime toreda traditsiooniga. Õpetajaid tunnustas nii Eesti Vabariigi Välisministeerium ministri tänukirjaga kui ka Eesti Instituut tänumeenega. Euroopa õpetajatest märgiti sel kevadel ära:
Agnes Kuusik-Dijkstra (Madalmaad)
Anne Ribelius-Jokela (Soome)
Annika Madisson (Soome)
Ave Vals (Saksamaa)
Ivika Keisele (Läti)
Karin Schmauk (Saksamaa)
Leane Riiser (Rootsi)
Lee Laurimäe (Soome)
Marika Nisov (Soome)
Mari-Liis Hendrikson (Soome)
Ülle Langel (Rootsi)
Monika Õis (Prantsusmaa)
Kaja Jakobsen (Rootsi)
Moonika Kungla-Dutour (Prantsusmaa)
Ave Abram (Prantsusmaa)
Linda Blum (Saksamaa)
Ees on kohtumised Ameerika mandri pikaaegsete ja pühendunud eestvedajatega, et neile samamoodi tänu avaldada. Ja kaugel see 2024 enam on, et märkida ära nii silmapaistavaid projekte kui ka aastaid laste ette astunud õpetajaid, kes oma südamest südamesse jagatavat emakeelearmastust lasteni on viinud.
Mul on Eesti Instituudis töötamisest vaid rõõm, et olen saanud kaasa aidata niivõrd tähendusrikkale tööle. Et lapsukestes ja noortes kõikjal maailmas elab teadmine Eestist, et nad jõuavad siia: kes õppima, kes laagrisse, kes vanaemale külla, ent miks mitte ka ülikooli, tööle, peret looma. Seniks aga jõudu kõikidele missiooniga vabatahtlikele kasvatajatele, õpetajatele, koolijuhtidele, vanematele, ringide juhendajatele kõikjal. Hakkasin siia kirjutama loetelu riikidest, ent see muutus ootamatult pikaks ja lohisevaks. Tore, et see niipidi oli. Et teid on nii palju.
Heidy Eskor-Kiviloo
Eesti Instituudi välisõppe juht
