Ettevõtluse mõju ja mõjuettevõtlus
Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai arutleb mõjuettevõtluse piiride ja eesmärkide üle – kas ettevõtte väärtuse kiire kasv on pöördvõrdeline ettevõtte mõjuga?
Pärast koroona-aastaid jätkus ettevõtluses ka 2022. aastal justkui sõit Ameerika mägedel. Pidevad muutused ja ootamatused, mis on iseloomulikud idufirmasektorile, sundis ka teisi ettevõtjaid muutma oma ärimudelit, leidma uusi tarnijaid ja kliente. See, mis toimis eile, ei pruugi toimida homme. Startup-ettevõtluses on pidevad muutused ettevõtja DNAs, traditsioonilisemas ettevõtluses tulevad võitjatena välja kiired kohanejad. Kohaneda tulebki ja loodetavasti on tulemus varasemast parem.
Tehnoloogiaettevõtluse Põhjanael
Euroopa idufirmade keskus, esimene täielikult digitaalne riik. Riik, kus on kõige rohkem ükssarvikuid, kõige rohkem investeeritud kapitali – mõistagi võttes arvesse meie väiksust, kuid siiski – 18. koht maailma uuendusmeelsemate riikide edetabelis. Nimekiri on pikk ja võimas. Eesti on oma koha nendes paljudes nimekirjades auga välja teeninud. Aasta lõpus öeldakse ikka, et palju on tehtud ja palju ootab alles ees.
Nii nagu Issanda loomaaed on kirju, on seda ka ettevõtluse ökosüsteem. Ükssarvikud ja gasellid on lugejale ilmselt hästi tuttavad. Mõjuettevõtted ehk sebrad aga enamikule pigem mitte. Ometi on just mõjuettevõtluse toetamine see, millele teadlikumalt rohkem tähelepanu peame pöörama.
Kust jookseb mõjuettevõtluse piir?
Igal ettevõttel on mõju, võiks kõva häälega teatada ettevõtjast lugeja. Muidugi on. Aga milline? Üks on selge, ettevõtjad on need, kes loovad lisandväärtust ja uusi töökohti. Ometi on selge ka see, et mõne ettevõtmise ühiskondlik mõju on suurem kui teisel.
Mõjuettevõtlus ei ole meie sõnavaras midagi uut. Ometi jõuab inimestega rääkides kiiresti järg küsimuseni, milline ettevõte võib õigustatult öelda, et ta on mõjuettevõte või millisesse ettevõttesse on õige investeerida investoril, kes sihib just mõjuettevõtteid. Armastame inimestena enda peas struktuure luua, et asjadest paremini aru saada. Üldine arusaam on, et mõjuettevõtted pakuvad lahendusi ÜRO ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkidele. Nende hulgas on sellised probleemid nagu vaesus, nälg, tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, võrdõiguslikkus, aga ka puhas vesi, kestliku energia, tööstuse ja innovatsiooni areng. Kokku on eesmärke 17 ning mõistagi on riigiti kitsaskohad erinevad. Ühel või teisel moel jookseb paljudest eesmärkidest läbi sõna kestlik.
193 ÜRO riigi seas oleme ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmise pingereas kõrgel 10. kohal. Tabeli tipus troonib meie naaber Soome, meist ettepoole jäävad veel ka teised Põhjala riigid, kellega ennast sageli ise võrrelda soovime – Rootsi, Taani ja Norra. Meie selja taha jääb aga Ühendkuningriik.
Riigina oleme võtnud endale eesmärgiks saavutada aastaks 2030 kõik 17 ÜRO arengueesmärki – täna on meie skoor 100 palli skaalal 80,62. Muutus juhtub iga päevaga ja väikeste sammude haaval.
Kaasamine, mitte välistamine
Võib-olla on isegi hea, et me ei tõmba praegu veel liiga rangeid jooni mõjuettevõtluse ja n-ö muu ettevõtluse vahele. Las piir ollagi veidi lahtine ja latt mitte liiga kõrgele seatud. Kui juba loomadest juttu oli, siis me ei ehita mitte kõrget tara kaelkirjakutele, kuhu sisse pääsevad ja sellest üle näevad vaid vähesed. Las see olla pigem nagu liivakast, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad koos teistega ühiskondliku positiivse mõju esikohale seada ja ehitada seejuures ägedat ja kasumlikku ettevõtet. See on sebrade kodu. Savann. Bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes on öelnud: „Kes on iganes näinud sebrasid, teab, et maailmas pole olemas silmatorkavamat looma kui sebra.“ Ja kes on näinud head mõjuettevõtet, ei taha temast mitte mööda vaadata.
Eesti ettevõtluses aga sebrasid liiga sageli ei kohta. Neid on, aga võiks olla palju rohkem. Kiire kasv, uued turud ja teenused, kõrge tootlus investorile on viimase kümnendi jooksul iseloomustanud Eesti idufirmade ökosüsteemi. Kindlasti iseloomustab ka edasi, aga pilt muutub põnevamaks ja heas mõttes kirjumaks, kui ka sebra tüüpi mõjuettevõtetele koos hoogu juurde anname.
Kas te tegelete nüüd MTÜdega, küsis üks sõber, kui rääkisin, et avame uue aasta alguses Tehnopol Startup Inkubaatoris koostöös LHVga mõjuettevõtetele pühendatud vooru. Mõju ei vastandu kasvule, ei vastandu kasumlikkusele, ei vastandu ärile. Mõju võimendab neid kõiki! Ja meie võimendame mõjuettevõtteid.
Tehnopol Startup Inkubaatori 8. voor alustab jaanuaris 2023. Kandideerimine on avatud kuni 20. jaanuarini!
