Inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa: olen väga õnnelik, et olen saanud maailmas Eestit esindada
“Kui sul on midagi olulist öelda, tea, miks sa seda teed ja võta julgus kokku,” soovitab rahvusvaheliselt tunnustatud inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa, kes võistles mullu novembris Torontos Põhja-Ameerika suurimal kõnelejate konkursil Grand Slam.
Anul on palju südamelähedasi teemasid, ent täna peab ta end eelkõige kõnelejaks ja koolitajaks. Ta on avaliku esinemise ekspert ja teeb meeskonnakoolitusi, kus võtmeküsimuseks on kommunikatsioon ja firmakultuur. Anu on enda sõnul õnnelik inimene, sest ta on suutnud oma töös ühendada enda tugevad küljed loovuse, suhtlemise ja etenduskunstide näol, pannes kokku ainulaadse Corporate Maestro süsteemi, mida ta oma koolitustel kasutab, et panna inimesed omavahel suhtlema ja kogema. Ta tunnistab, et annete ühendamine tervikuks on olnud pikk tee, milleni ta poleks üksinda jõudnud. “Usun, et meie ümber peavad olema head inimesed, kes aitavad.” Aktiivse inimesena toimetas Anu varem lausa viiel erineval töökohal, kuid hakkas soovima suuremat iseseisvust ja tunnet, et ei peaks igal hommikul erinevas suunas jooksma. “Kõik mu projektid olid minu jaoks väga armsad, aga ma ei tahtnud enam niimoodi elada, sest see oli kurnav,” meenutab naine, kes hoolitses igapäevaselt ka kolme lapse ja suure majapidamise eest.
Saatuslik koroonakriis
Anu on võimalusel ikka ringi rännanud ja ennast koolitanud. “Mida rohkem ringi käid, seda suuremaks eestlaseks saad. Hakkad paremini märkama tugevusi, millest peaksime maailmale rääkima ja neid ka teistele õpetama. Olen väga õnnelik, et olen maailma mõistes sattunud erinevatesse paikadesse Eestit esindama,” jagab Anu.
Mõneti saatuslikuks väliskogemuseks võib pidada 2019. aasta koroonakriisi, kui Anu Šveitsis koori dirigeeris ja pärast viimast kooriproovi koroonavangi jäi, sest lennukid enam ei lennanud. Tegusa naisena hakkas ta kohe otsima võimalusi, kuidas oma tööalaste projektidega edasi minna ja ühe suunana hakkas ta täiskasvanutele ja lastele veebi vahendusel nõu andma, kuidas kriisi tõttu tekkinud masendusest üle olla.
Oma karjääri suurimaid edusamme seostab naine avaliku esinemise õpingutega Torontos, kui ta 2022. aastal Premier Speaker Development agentuuri õppima asus. Sama aasta detsembris sai temast ametlikult sertifitseeritud inspiratsioonikõneleja. Anul olid õpingute ajal väga head coachid ja enda suunda otsides märkas ta üha enam, kuidas tema elu keskpunktiks on ühel või teisel määral olnud lava. “Ma olen laval mänginud nii viiulit kui klaverit, aga laulnud ka näiteks kooris ja dirigeerinud. Ja kui ma parajasti laval ei ole olnud, siis olen lavastanud,” ütleb ta. Nii ongi Anu toimetamistesse põimunud etenduskunstide parimad praktikad.
Koostöös peitub võti
Elus on tähtis koostöö, usub Anu. Tööalaselt läheb ta põhirõhk hetkel online’is koolitamise võimalustele, kuid ta loodab järjest rohkem ka maailmas ringi liikuda, et esineda ja koolitada. “Ma otsin võimalusi, kuidas inimestega kohtuda, sest networking on põhiasi. Kui ma aastaid tagasi mõtlesin, et tubli ja edukas inimene on selle ise välja teeninud, siis nüüd ma usun, et väga palju mängivad rolli teda ümbritsevad inimesed. Igaüks meist on andekas omal alal ja oma ringkonnas.” Anu toob näite, et töötab hetkel kolme assistendiga, sest kõigil on omad tugevused ja omavahel koostööd tehes, suudavad nad väga palju. “Minu jõud on mind ümbritsevates inimestes. Kui annad välja õiget energiat, leiad need inimesed enda ellu. Meid on kasvatatud selles vaimus, et eesti naine läheb nagu karu läbi noore kase, aga tegelikult võib kasest ka kõrvalt mööda minna. Asjad ei pea olema nii rasked, nagu meile on pärandatud,” usub ta.
Ka organisatsioonide edu võti peitub koostöös. “Minu eesmärk on see, et inimesed mitte lihtsalt ei teeks koos tööd, vaid teeksid koostööd. Õpetan läbi kunstide ja muusika kogemist ja viin inimesed välja tavaolukorrast. Näiteks peavad meeskonnaliikmed mõtlema välja esinemisnumbri ja seda ka esitama. Väga hästi on näha, milliste iseloomudega inimesed on ja kuidas ettevõtetes tõrked tekivad. Tegelikult ei ole avalik esinemine ju muud kui suhtlemine ja töökeskkonna hea atmosfääri loomise vastutus on paljuski juhil.”
Ainsa eurooplasena võistlustules
Möödunud sügise 18. novembril võistles Anu ainsa eurooplasena Torontos Põhja-Ameerika suurimal kõnelejate konkursil Grand Slam aasta inspiratsioonikõneleja tiitli nimel. 14 osalejaga finaalist seekord võidukohta ei tulnud, aga see polegi tähtis, sest kogemus ise ja eneseületamine olid seda väärt.
Kuidas Anu nii kaugele jõudis? Torontos õppides selgus, et konkursidel osalemine on osa õppetööst. Olgugi, et Anu pole võistlemise fänn, pidi ta seda tegema. Esimesel konkursil ei läinud hästi, sest Anu üks suurimaid hirme oli inglise keeles rääkimine inglise keelsele publikule, ent kui esimene hirm sai ületatud, tulid edaspidi ka head kohad. Anu sai maailmas neljandaks, kolmandaks ja teiseks. “Arvasin, et konkurssidega on ühel pool ja rohkem ei pea ma sellega tegelema,” muigab naine, kes sai möödunud septembris ootamatu kirja, et tulemas on konkurss Grand Slam ja Anu võiks kuuluda üheksandasse konkursi vooru, kuhu on maailmast juba väärikad kandidaadid nopitud. “Kõige suurem ehmatus oli, et ma ei pidanud esialgu mitte esinema, vaid hoopis inimestelt hääli küsima. See oli palju hullem,” muigab Anu, kes otsustas ka sellest hirmust üle olla. “Rääkisin inimestega ja mind julgustati, et kui olen juba valitud maailma mõistes üheksa hulka, mis siis kõige hullem stsenaarium on? Et saan vähe hääli?” Anul läks suurepäraselt, oma tagasihoidliku hääletamise palve ja pildiga sai ta ligikaudu 500 häält üle maailma, tulles sellega esikohale. Teisel kohal olev võistleja sai 200 häält. “Siis läks asi tõsiseks, sest juba oli septembri lõpp ja Kanadasse sõit ning päriselt suurel laval kõnelemine pidid olema novembris. Kui sain teada eelarve, mis see kõik maksma läheb, olin esialgu ikka ehmunud küll. Kuna tegemist on nii suure ja professionaalse üritusega, tuleb turundus ja ettevalmistav coaching kõik endal kinni maksta. Uskumatul kombel sain lõpuks raha kokku,” räägib Anu, ning tänab siinkohal kõiki sponsoreid.
Kõnelemine kohapeal ei läinud libedalt, sest Anu teemaks oli laulev revolutsioon, samas kui teised osalejad puudutasid näiteks karme haigusseisundeid. “Kui teistel osalejatel oli juba kaks nädalat varem kõne sõna-sõnalt peas, siis mulle ütles coach kõigest mõned päevad enne lavale astumist, et mu kõne ei maali inimeste silme ette piisavalt selget pilti. Me ei tea, mida tähendab okupeeritud olemine, vabaduse puudus ja tunne, kui poes pole asju, selgitas mulle coach. Õnneks oli mul kohtumine ka Kanada väliseestlastega ja neist oli väga palju abi. Nad ütlesid märksõnu, mida peaksin kõnes kasutama. Lõpuks läksin lavale eesmärgiga viia oma sõnum rahvani ja seda nautida. Mõtlesin, et mina ise ei ole tähtis, aga läbi minu jõuab sõnum inimesteni,” meenutab Anu, et kõik osalejad said väga kõrged punktid. Neile öeldi, et tegemist oli aegade tugevaima konkurentsiga ja kõik kõnelejad kuuluvad tippu. Kõige olulisem oli, et Anu eesmärk läks täide - kõne tekitas huvi ja inimesed soovisid Anuga hiljem kohtuda, et sel teemal vestelda.
Hirmule vastu
Kui avalik esinemine on Anu jaoks osa tööst, siis paljude inimeste jaoks on tegemist ühe suurima hirmuga. “Ka minul oli enne lavale minemist hirm, aga olen lihtsalt õppinud sellega hakkama saama. Enamasti kardetakse, et kuidas inimesed minu sõnumi vastu võtavad, aga kui sa tead, miks sa midagi ütled, ei tundu see enam nii hirmus. Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Paned ennast ehk lolli olukorda, aga mis siis, see läheb kõigil üsna pea meelest ära. Minu soovitus on, et kui sul on midagi olulist öelda, siis tea, miks sa seda teed ja kogu julgus kokku,” kõlavad kuldsed sõnad.
