Kelli Piksar: Mis olend on (Soome-Eesti) kaksmaine noor?
Soome ja Eesti vahel on sündinud uus põlvkond kaksmaiseid noori, kes on üles kasvanud kahes riigis korraga. Olen ka ise üks nendest ja olen pidanud elu jooksul palju mõtteid mõlgutama selle üle, et kes ma olen ning kuhu ühiskonda ma lõpuks kuulun. Sest nii Eesti kui ka Soome riigipiiri ületades tunnen, et olen jõudnud koju.
Kui Soome Instituut tutvustas mulle mõistet Soome-Eesti kaksmaine, siis sellel hetkel loksus kõik paika, sest ma tundsin, et ma ei pea enam valima, kuhu ma kuulun. Jõudsin selgusele, et mina ju olengi see kaksmaine.
Kui olin mõistega lähemalt tutvunud, viisin ka Soome Instituudi tellimusel läbi miniuuringu, et välja selgitada, kuidas Soome-Eesti kaksmaised noored oma identiteeti kujundavad ning kuidas oleks võimalik neid paremini toetada. Uuringus osales 12 noort vanuses 19–27.
Läbiviidud miniuuringus selgus, et kaksmaised noored tunnevad end osana nii Soome kui ka Eesti ühiskonnast ning nad on pere, töö või hariduse kaudu mõlema riigiga tihedalt seotud. Tehnoloogiate areng ja riikide geograafiline lähedus on hõlbustanud korraga mõlemas riigis elamist, soodustanud kontaktide hoidmist ja andnud võimaluse selleks, et kuuluvustunne mõlemas riigis tekiks samaaegselt.
Soome-Eesti kaksmaiseks olemise juurde kuulub see, et kummalgi pool ei olda 100% ühiskonnast, kuid samal ajal ollakse siiski osa nii ühest kui ka teisest riigist. Üks jalg on alati ühes riigis ja teine teises riigis. Kaksmaisel ei ole võimalik valida ainult ühte kodumaad ja ta loob paratamatult endale ise täielikult uue kultuuriidentiteedi. Kaksmaine mõtiskleb oma identiteedi üle palju rohkem, kui see, kes seob oma elu ainult ühe riigiga.
Positiivne on see, et kaksmaisus tähendab automaatselt kaks korda suuremaid võimalusi, et oma unistusi teoks teha. Ning võtmesõnaks on kindlasti heal tasemel eesti ja soome keele oskus, sest keeleoskus avab noortele mõlemal pool lahte kaks korda rohkem võimalusi.
Näiteks annab mõlemas riigis hariduse omandamine neile noortele võime ja oskuse asju erinevate nurkade alt näha ning nende mõtlemine muutub mitmetahulisemaks. Huvitav on aga see fakt, et soome keele õpe Eestis ja eesti keele õpe Soomes on väga palju olenenud koolist, õpilase või vanemate soovist keelt kõrvale õppida. See on kindlasti teema, millega peaks tegelema ning millele võiks leida paremaid lahendusi mõlemal pool lahte.
Uurisin ka noortelt, kas kaksmaisust nende meelest toetatakse. Vastustest tõusis esile see, et tegelikult on hinnangu andmine paljudele noortele keeruline, kuna ei olda väga kursis sellega, kuidas kaksmaiseid noori üldse toetatakse, kuna meie ühiskond ei ole neid noori veel tähele pannud.
Kuid kuidas kaksmaiseid noori võiks toetada? Tulemustest selgus, et oluline oleks sarnase taustaga noortele luua võimalusi omavahel kohtumisteks. See oli ka üks mitmetest põhjusest, miks sai alguse Eestikeelse Hariduse Seltsi projekt Eesti Soome Noortekas. Eesti Soome Noortekas korraldab Soome pealinna piires kord kuus eestikeelseid töötube, kuhu on oodatud kõik 12–16-aastased Soomes elavad Eesti taustaga ning eesti keelt kõnelevad noored.
Tasuta kohtumisi korraldatakse pealinna piires kord kuus alates 2023. aasta septembrist kuni 2024. aasta maini. Külalisesinejad kutsutakse Eestist ja/või Soomest. Töötubade eesmärgiks on kaksmaiste noorte kultuuriidentiteedi toetamine, omavahelise võrgustiku loomine ning eesti keele oskuse arendamine praktiliste tegevuste abil.
Mul on hea meel, et meil on olnud võimalus need noored kokku tuua, kuna kaksmaisus on kasvav trend. Oluline on nii Eesti kui ka Soome ühiskonnal neid noori toetada, sest Eesti ja Soome vaheline suhtlus jätkub tulevikus veelgi tugevamal ning aktiivsemal tasandil. Soovime seda või mitte, Soome-Eesti kaksmaised noored ongi need, kes loovad igapäevaselt silda Soome ja Eesti vahele.
Kelli Piksar
kultuuriprodutsent
