Mälu olulisus: Haapsalu erilised hetked

Olin veel üsna väike, kui ema võttis mind tema loodud Narva laulukooriga „Tiina“ Haapsallu kaasa, kirjutab Praha Karli Ülikooli õppejõud Iivi Zajedova. Iivi kirjutab sellest, kui tähtis on mälu hoida ning kuidas ta elu jooksul selle tõdemuseni on jõudnud ja sellest lähtudes tegutsenud.

Meenub, kuidas ema rääkis mulle vaiksel häälel legendi Valgest Daamist, keda võib augusti täiskuuööl näha salapäraselt liikumas Haapsalu linnuse kiriku ristimiskabeli aknal. Lugu oli minu jaoks midagi erilist ja mõjus müstilisena. Just alates sellest lapsepõlves kuuldud legendist hakkasin märkama teisi pooleldi saladuskatte all olevaid asju, millest räägiti vaikselt ja ka siis vaid napisõnaliselt.

Viiekümnendatel aastatel ega ka hiljem ei saanud ju avalikult rääkida sellest, mis oli juhtunud Eestis teise maailmasõja lõpus. Aastaid peideti end ja põgeneti Eestimaal ühest kohast teise, kõikjal oli ohtlik olla. Vanaisad ei näinud mind kunagi ja nende saatusest tean vähe. Olin küll uudishimulik laps ja esitasin igasuguseid küsimusi, kuid sain vastuseks alati: „Küll sa hiljem teada saad.” Seda „hiljemat” aga ei saabunudki, sest vahepeal olid inimesed, kes teadsid ja mäletasid, juba siit ilmast lahkunud.

Jõudsin selle teema juurde tagasi täiskasvanueas. 1991. aastal asutasin Tšehhi Eesti Klubi, 1993. aastal sain Eesti Vabariigi ja Masariku stipendiumi Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli ning omandasin Praha Karli Ülikoolis doktorikraadi, mis võimaldas mul lähemalt uurida teise maailmasõja sündmusi, eelkõige Baltimaades. Angela Arraste kutsel alustasin tööd Välis-Eesti uuringute projektis Tallinna Ülikooli Kunstide instituudis.

Siis ei teadnud ma veel, et jõuan hiljem välja Euroopa Liidu projekti „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944” koostamiseni. 2020 asutasime Evelin Sennetiga Tammepuu Eesti klubi (TEK), mille eesmärk on üleilmsete eesti kogukondade võrgustiku toetamine ja mälu säilitamine. Projekti esitasime 2023. aastal meie omas eesti keeles, kuna see on ametlik Euroopa Liidu keel. 276 esitatud taotlusest Euroopas sai toetust vaid 38 projekti ja meie oma osutuks väljavalituks.

TEKi projekt sündis vajadusest laiemalt käsitleda 1944. aasta Baltikumi suurpõgenemist – selle teema laiem käsitlemine on oluline, kuna on osa meie ühisest ajaloost ja kollektiivsest mälust. Projekt paneb erilise rõhu naispagulastele, kes suutsid rasketel aegadel säilitada identiteeti ja üle saada traumadest.

Haapsalul on olnud projektis eriline koht! Avalöök toimus just siin tänavu aprilli alguses, kui teatritrupp KOKK esitas Läänemaa Ühisgümnaasiumis Loone Otsa kirjutatud näidendi „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses”. Näidend jutustab 2022. aastal Visnapuu auhinna pälvinud teise maailmasõja aegsest Haapsalust pärit ja maailmas tuntud kirjaniku Elin Toona Gottschalki elust. Luuletaja Ernst Enno lapselapse lugu tõi vaatajateni 1944. aasta sündmused ja naise elutee, mis leidis kajastust 13. aprillil Lääne Elus.

Juulis toimus sama projekti raames Haapsalus seminar TEKi teise koostööpartneri, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ja Rannarootsi Muuseumi direktori Ülo Kalmu lahkel kaasabil. Seminari põhirõhk oli rannarootslaste saatusel, kuid esile tõsteti Piret Robergi ja USAs elava Ilvi Jõe-Cannoni lapsepõlvemälestusi sügisest 1944. Sündmust tutvustati põgusalt 11. juuli Lääne Elus, kus olid pikemalt ära toodud TEKi koostööpartneri Eesti Mälu Instituudi (EMI) augustikuu sündmused.

Euroopa projekti raames on juba toimunud Tallinna Ülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse korraldatud seminar. Kuid olete oodatud osa saama septembris Tartus ja Tallinnas toimuvatest TEKi teabeseminaride sarjast „Minna ei taha, kuid jääda ei saa” sündmustest. Infot leiab TEKi kodulehelt. Meil on külas ajaloolased, uurijad, kirjandusteadlased, kirjanikud, pagulased, psühholoogid, poliitikud ja naiskodukaitsjad. Ja kui juhtub, et pole võimalik kohale tulla, saab sündmusi jälgida ka otseülekandes või hiljem järele vaadata salvestusest. Tartus teeb otseülekande KirmusTV.

Septembri lõpus toimub TEKi koostööpartneri Läti okupatsioonimuuseumi eestvedamisel seminar Riias ning oktoobri alguses on Vilniuses konverents, mille korraldab TEKi koostööpartner, Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimise keskus.

Suurpõgenemist isiklikult kogenud inimesed on juba eakad ja seetõttu on veel viimane aeg koguda nende mälestusi. Kuigi nad olid siis alles lapsed, mäletavad nad ehk veel oma vanemate jutte, et neid edasi anda. 2024. aastal möödub sündmusest 80 aastat. On oluline säilitada lähiajaloo mälu ning mõista paremini selle traagilise perioodi järelmõju järgmistele generatsioonidele. Sest „hiljem” võib olla juba liiga hilja.

Iivi Zajedova
Praha Karli Ülikooli õppejõud