Margus Laidre: kõik eestlased on diplomaadid

Rohkem kui 30-aastase diplomaadikogemusega Eesti suursaadik Margus Laidre ütles Vikerraadio saates "Kajalood", et diplomaatide roll on viimaste aastakümnetega oluliselt muutunud, kuid ka praegu ei asenda miski traditsioonilist diplomaatiat. Eesti väiksuse tõttu on iga eestlane ühtlasi ise oma riigi saadik, tõdes ta.

"Kui me rohkem kui 30 aastat tagasi noorte diplomaatidena alustasime, ei saanud diplomaatiliste vastuvõttude näiliselt sundimatut atmosfääri alahinnata," meenutas Laidre ja selgitas: "See võimaldas inimeste juurde astuda ilma, et keegi oleks hakanud mõtlema, miks ta minu juurde tuli, miks minu käest seda või teist küsib."

Tema sõnul on diplomaatia roll muutunud – nagu on öelnud kolleeg Jaak Jõerüüt, ei ole suursaadikul vaja enam piltlikult öeldes koos võõrustajaga kohaliku kombe järgi pooltoorest liha süüa või viskit juua, saamaks mõni väike infokild, mis sinu riigile võiks huvitav olla.

"Info liigub kiiresti, riigipead ja tipp-poliitikud kohtuvad silmast silma varasemast tihedamini, kuid mitte miski ei asenda ka praegu traditsioonilist diplomaatiat, mis seisneb alalises kohalolekus. Ainult siis, kui sa iga päev hingad sama õhku, jood sama vett, sööd sama toitu kui asukohamaa inimesed, alles siis tekib sul sellest riigist täpsem tunnetus," kirjeldas Laidre muutuse põhjuseid ning tõi esile traditsioonilise diplomaatia tugevused.

Laidre kinnitusel on Eesti saatkond eriti kaugemates maades mitte ainult esimene, vaid sageli ainus koht, mis sealsete inimeste jaoks Eestit kehastab. "Meid, eestlasi, on maailmas kaunis vähe. Seetõttu ei ole eestlaseks olemine pelk kuulumine kindlasse rahvusesse, vaid see on elukutse. Selles tähenduses on kõik eestlased diplomaadid."

Autasu või karistus?

Samas on oma riigi välismaal esindamine väga üksildane amet. Ajaloos on küllalt näiteid, kus suursaadik saadetakse missioonile ja siis n-ö unustatakse ära. Kõige eredamalt tunnetas Margus Laidre seda viimase lähetuse ajal Moskvas, mis pole ühelegi suursaadikule kerge missioon. "Hetketi tekkis üksilduse tunne, kui oleksin kodumaalt suuremat tuge oodanud," tõdes Margus Laidre.

Laidre oli toona veel Eesti Vabariigi suursaadik Helsingis (aastail 2014-2018), kui sai Moskvasse saadikuks määramisest teada. Ta sattus jutlema Soome tollase välisministri Timo Soiniga, kes küsinud: "Margus, kas see on sulle nüüd auhind või karistus?"

"Ise julgen öelda," resümeeris Eesti suursaadik, "et raskustele vaatamata on Moskva olnud minu diplomaadikarjääri üks kõige põnevamaid lähetusi."

Mis on diplomaatia mõte?

Diplomaatia mõte on mõjutamine, on vastanud üks varasemaid Briti suursaadikuid Soome diplomaatiakooli tudengite küsimuse peale.

"Kui mõelda natuke laiemalt," jätkas Margus Laidre, "siis kogu inimestevaheline suhtlemine on mõjutamine. Me mõjutame oma vestluspartnerit, kas või alateadlikult, kui esitame oma seisukohti, kui tahame kedagi veenda. Diplomaadil tuleb pea iga päev kohtuda inimestega, kellega eraelus ei tahakski suhelda, oma aega, huvisid ja hobisid jagada, aga oma ameti pärast tuleb seda teha, ühiskond teistmoodi ei funktsioneeri. Samas keegi ei saa sundida tegema midagi, mis on riigi välisesindajale vastumeelt."

Siinkohal meenutas Laidre, et Soomes suursaadik olles ei käinud ta ühelgi Vene saadiku korraldatud üritusel niikaua, kui kaitsepolitseinik Eston Kohver oli röövitud ja Venemaal vangis. Alles siis, kui Kohver oli Eestis tagasi, taastas Margus Laidre diplomaatilise suhtluse Vene saatkonnaga Helsingis. 

Kas suudame ajaloost õppida?

Laidre nentis, et tal on mõnikord tunne, et me Eestis paigutame end väljaspoole ajalugu: "Räägime, mida ajalugu meiega teeb, aga meie oleme väikesed ega suuda oma saatust mõjutada."

Ta toob näite 1990. aasta Stockholmist, kus rootsi professor Herman Schück ütles keskaja ajaloo seminaril otse välja, et Eestil ei ole oma ajalugu, eestlaste ajalugu olevat sakslaste, venelaste ja rootslaste ajalugu.

Ajaloolasena filosoofiadoktori kraadi omandanud Laidrel on praegugi tunne justkui oleksime unustanud, et ka meil endil on oma tuleviku ees vastutus.

"Väikese riigina peavad meie rahvuslikud enese alalhoiutundlad olema väga mitmes suunas laiali. Me peame kogu aeg meeles pidama, et meie kõige tähtsam ja kõige suurem ülesanne on teha kõik selleks, et tagada eesti rahva, eesti keele, eesti kultuuri ja Eesti riigi säilimine. Kõik teised ülesanded peavad olema allutatud sellele lihtsale ja samas väga raskele eesmärgile," toonitas suursaadik Margus Laidre.