Moldova Eesti kogukonna südameasjaks on anda Eesti traditsioonid vanaemadelt lastelastele

17. septembril toimus Moldovas Etnokultuuri festival, kus kohalike rahvuskogukondade esindajad tutvustasid oma rahvaste traditsioone, kultuuri ja rahvustoitu. Moldova Eesti Seltsi väljapanek lähtus vanaemade traditsioonidest, mida lastelastele edasi anda. 
 

Uurisime Moldova Eesti seltsi esimehelt Igor Goncearovilt (fotol) lähemalt, mis Etnokultuuri festivalil toimus ja milline on eluolu Moldova eestlaste kogukonnas.

Moldovas toimus Etnokultuuri festival. Mida see üritus endast kujutab?

17. septembril Chişinău kesklinnas, Stefan cel Mare keskpargis toimunud Etnokultuuri festivali eesmärk on esindada Moldovas elavaid rahvusrühmi. Kogu park muutus telkide linnakuks, kus Moldovas elavate rahvuskogukondade esindajad tutvustasid oma rahvaste traditsioone, kultuuri ja rahvustoite. Festival algas lillede asetamisega Moldova esimese valitseja Stefan cel Mare monumendi juurde, pärast mida jalutasid külalised ja osalejad pealavale, kus tantsiti ühist “hora” tantsu. 

Iga organisatsioon ja selts korraldas oma rahvast ja ajaloolist kodumaad esindava stendi. Eesti selts osales festivalil moto all “Vanaemadelt lastelastele Eesti traditsioonid igavesti”. Meie Eesti selts Moldovas võttis külalisi vastu Viljandi piirkonna rahvuslikes mulgi riietes, mille õmbles Kärstnast pärit Maje Perve, kes küll tänaseks on kahjuks siit ilmast lahkunud, kuid kelle hing ja mulgi rahva hing, elab edasi tema rahvuslikes Eesti kostüümides Moldovas. Eestlased olid festivalil ka ainsad, kes kostitasid kõiki soovijaid tasuta rahvustoiduga - Mulgi kapsa ja minu suitsukalaga. Noored seltsi liikmed küpsetasid külaliste kostitamiseks musta Eesti leiba.

Kas tegemist oli esimese Etnokultuuri festivaliga või on see üritus juba traditsiooniks saanud?

See meie festival on ilus ja elav sündmus, mis toimus juba 22. korda, vastavalt Moldova valitsuse 2004. aasta määrusele. Festivali moto on “ühtsus mitmekesisuse kaudu”. Üritus on traditsiooniline.

Teil tundub olevat väga põnev ja omanäoline kogukond. Kui palju inimesi Moldova eestlaste kogukonnas on? Ja kuidas see alguse sai?

Moldova on ajalooliselt asustanud venelased, ukrainlased, gagauuslased, bulgaarlased, juudid, poolakad, sakslased ja paljud teised. Etnilisi rühmi on 2014. aasta rahvaloenduse andmetel kokku 105. Kokku elab Moldovas 110 eestlast. Eestlased ja nende perekonnad elavad kogu riigis ja Transnistria piirkonnas. Eestlaste selts loodi 2006. aastal Moldova eestlaste soovil. Vaimset ja moraalset tuge Eesti kogukonnale pakuvad Moldovas töötavad eestlased.

Mis on teie kogukonna jaoks kõige olulisemad traditsioonid ja sündmused?

Eesti kogukonna olulisemad sündmused on Eesti iseseisvuspäev, emadepäev, lihavõtted, jaanipäev ja jõulud. Teeme koosolekuid, kus tutvustame kogukonnaliikmetele Eesti ajalugu. Eesti saatkonna toel on Moldovas toimunud ka Eesti maalikunsti näitused, raamatuesitlus ja laste joonistuste näitus. Eesti seltsi üritustel osalevad alati Moldovas töötavad eestlased ja nende pereliikmed.

Nüüd on meie eesmärk tänu ESTDEV ja Integratsiooni Sihtasutuse toele teha oma avalikus köögis palju tööd, et edendada Eesti kööki ja kulinaarseid traditsioone ning mõista Moldova noorte kaasamise võimalust Eesti näitel meie enda ettevõtmistesse.

Kuidas te kogukonnas eesti keelt ja kultuuri hoiate?

Eesti keel on väga ilus keel ja sugugi mitte kerge keel, selle õppimine pole lihtne. Meil, vanemal põlvkonnal, on hea meel rääkida eesti keelt omavahel ja Moldovas töötavate eestlastega. Eesti keele valdamine ei ole meie jaoks lihtne küsimus. Vanem põlvkond küll räägib eesti keelt, aga noorem põlvkond seda ei oska, nii et tundub, et peredel on see teema kuidagi kahe silma vahele jäänud. Näeme olukorrast väljapääsu nooremas põlvkonnas, kelle puhul näeme, et võiksime nad suvel Eestisse noorte keelelaagritesse saata.

Mida ütleb teie kogemus - kas noori on kerge kogukonna tegevustesse kaasata? 

Ausalt öeldes on meie seltsis noorte küsimus raske teema, sest esimesel võimalusel lahkuvad nad riigist ja me mõistame nende otsust. Noored, kes pole lahkunud, ja elavad ning töötavad Moldovas, osalevad hea meelega seltsi töös. Tuleb märkida, et meie Eesti seltsi liikmed ei ole ainult eestlased, vaid ka teistest rahvustest inimesed, kellele meeldib Eesti, Eesti kultuur ja loodus ning inimesed. Samuti on liikmeteks inimesed, kes on kuidagi Eestiga seotud, näiteks Eestis õppinud või elanud.

Kas te saaksite jagada ühte kogukonna traditsioonilist toiduretsepti, mida ka teised eestlased üle maailma katsetada võiksid?

Olen kindel, et selline traditsiooniline Eesti roog, nagu Mulgi kapsad on tuttav igale eestlasele. Nagu teistegi Eesti roogade valmistamisel, pole siingi suurt saladust. Peaasi on ette kujutada, kuidas kaugetel, külmadel ja rasketel aegadel jäid meie esivanemad ellu, valmistades kogu südamest kuuma, rammusat ja maitsvat putru. Moldovas on see meie hapukapsa ja kruupidega puder juba hästi tuntud, lisaks ka Vana Tallinna liköör ja Eesti kilu. 

Igor Goncearov soovitab Mulgi kapsaste valmistamiseks kasutada seda retsepti ja vaadata põnevate retseptide leidmiseks ka seda lehekülge.