Noorte rahvuskaaslaste kohtumine tõi palju naeru ja uusi tutvusi

29. juunil toimus Coca-Cola Plaza Apollo kinos Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatud noorte rahvuskaaslaste kohtumine, mis tõi mõnusalt vabas õhkkonnas kokku välisriikides elavad noored eestlased. 

Üritusel tutvustati noortele erinevaid võimalusi, kuidas Eestiga sidet hoida ja seeläbi üle maailma eestlust edendada. Palju rõõmu ja äratundmishetki pakkus kohtumine Daniel Levi Viinalassiga, kes jagas oma Eestisse jõudmise lugu ja esitas kitarril enda kaasahaaravat muusikat. Õhtu lõppes popcorni söömise ja kodumaise filmi “Vee peal” ühisvaatamisega. 

Noori rahvuskaaslasi julgustati leidma just oma Eestit - olgu selleks siis stipendiumi taotlemine ülikooliõpinguteks Eestis, eesti keele ja kultuuri laagris osalemine või soovi korral ajateenistuse läbimine. Kogu vajalik info erinevate võimaluste kohta on leitav Ülemaailmse eestluse (Global Estonian) kodulehel, kust lisaks leiab palju põnevaid uudiseid Eesti ühiskonnas toimuva kohta. 

Meeleoluka ja inforohke ürituse eesmärk oli julgustada noori hoidma kontakti oma juurtega. “Kõige eesmärk, mida teeme, on see, et Eesti uks jääks noortele pärani lahti,” julgustas Välisministeeriumi üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus noori erinevaid võimalusi avastama. 

Tore oli tõdeda, et üritus täitis oma eesmärki ja tõi noored kokku. Suupistelaua ääres oli näha palju säravaid silmi ja kohvipausidel kuulda aktiivset jutustamist. Näiteks Soomes elavad eestlased Emma-Brit ja Rebecka kohtusid üritusel esmakordselt, aga käivad mõlemad tihti Eestis. Kumbki tüdrukutest ei olnud varem Ülemaailmse eestluse veebilehe, ega võimalustega tuttav. “Minu klassi Soomes tuli juhuslikult kolm eestlast, aga nüüd on meie suhtlus natukene soiku jäänud,” rääkis Emma-Brit, avaldades lootust, et kohtab tänu uutele võimalustele veel eakaaslasi. Ka Rebecka tunnistas, et põhjanaabrite juures moodustavad tutvusringkonna pigem soomlased, mistõttu oli kihvt Emma-Britiga tuttavaks saada. Tüdrukud tõi Tallinnasse XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa”, kuhu seekord pealtvaatajatena suunduti.

Laulupidu tõi Tallinnasse ka 10-aastase Heidi, kes on Rootsis sündinud ja väisas noorte rahvuskaaslaste kohtumist koos emaga. Heidi, kes osales laulupeol Stockholmi Eesti mudilaskoori koosseisus, oli pidupäeva ootuses elevil, sest tegemist oli neiu esimese laulupeoga. Küll aga tõdesid Heidi ja ta ema, et nende kontakt Eestiga on tihe ja eestlus väga loomulik. “Suvel oleme tavaliselt 4-5 nädalat Eestis ja meie kodune keel on samuti eesti keel, niisiis on siia väga hea ja lihtne tulla.”

Daniel Levi soovitus eestluse hoidmiseks

Naeru ja kaasaelamise järgi otsustades oli ürituse tipphetk kohtumine muusik Daniel Levi Viinalassiga, kes rääkis oma Ameerikast Eestisse kolimise loo ja esitas oma kaasahaarava rütmiga loomingut. 

Daniel sündis Ohio osariigis Columbuse linnas eestlasest isa ja ameeriklannast ema perekonda. Muusik mäletab lapsepõlvest küll regulaarselt kohtuvate eestlaste kogukonda, aga tema jaoks sai suurem side Eestiga alguse siiski esimese klassi lapsena siia kolides. “Ma mäletan, et pikka kohanemist ei olnud ja mind pandi kohe kooli. Eesti keelt ma siis veel ei osanud ja kuna teised õpilased olid ju ka väikesed, ei rääkinud nemad inglise keelt. Niisiis oli mul esimestel nädalatel kaasas paberiplokk ja markerid ja joonistasin klassikaaslastega suhtlemiseks pilte. Tahe suheleda oli nii suur, et ma ei lasknud keelebarjääril ennast segada ja tegin seda piltide kaudu,” meenutas muusik. 

Uurides Danielilt, kuidas on ennast positsioneerida mitmekultuurilisest perest pärit lapsena, tõdes Viinalass, et kahtlemata on see rikkus, mis avardab isiksust igal võimalikul moel, ent olenevalt seltskonnast ja sündmustest, käib sinna juurde ka identiteedilainel loksumine. “Kui on laulupidu, mõtlen alati, et eestlane olen ja eestlaseks jään,” muheles Levi ja ümises armastatud lauluviisi kaasa, ent lisas, et neljandal juulil on siiski võimas pere ja sõpruskonnaga ühiselt Ameerika iseseisvuspäeva tähistada. See ja tänupüha on iga-aastane traditsioon, mille puhuks Danieli vanematekodus kokku saadakse. 

Tulles tagasi laulupeo juurde, tõdeb Daniel, et isamaalised laulud on kõige ilusamad muusikapalad üldse ja laulupidu ise on sündmus, mis ühendab - ka tema on koos isa ja vendadega laulukaare all koos laulnud. “Laulupeol osalemise ja kohal käimise ilu on see, et läbi laulude ja koosolemise hakkad teistmoodi hindama eestlaste lugu - kust me oleme tulnud, kuhu jõudnud ja kuhu edasi pürgime.”

Just muusikat peab Daniel võtmesõnaks ka eestluse hoidmisel. “Looge oma lemmikute Eesti artistide lugudest playliste ja hoidke nende tegemistel silma peal. Muusika jutustab alati mingit lugu. Kui sa jälgid seda, mis toimub muusikas, võiks see peegeldada ka hetkeolukorda Eestis. Kuulake muusikat,” jäi kõlama soovitus. 

Hea noor rahvuskaaslane, vaata rohkem infot oma Eesti leidmise kohta Ülemaailmse eestluse kodulehelt https://globalestonian.com/et/noored või tutvu üritusel esitletud infovoldikuga aadressil https://integratsioon.ee/leia-oma-eesti.