Global Estonian | Noored eestlased üle ilma avastasid sel suvel Eestis oma juuri, eesti keelt ja kultuuri
Noorte rahvuskaaslaste laager 2024
Noorte rahvuskaaslaste laager 2024

Noored eestlased üle ilma avastasid sel suvel Eestis oma juuri, eesti keelt ja kultuuri

Asukoht: 
Eesti
Kategooria: 
Kogukond

Eestis toimus noorte rahvuskaaslaste laager, mis tõi kokku 18-30-aastased noored üle kogu maailma alates Austraaliast, Ameerikast, Kanadast, Argentinast, Brasiiliast kui ka Euroopast — Šveitsist, Saksamaalt, Norrast, Rootsist jne. Kümnepäevane programm, mis viidi läbi Tallinnas, andis noortele võimaluse süüvida Eesti kultuuri ja keele omandamisse, ühendades hariduslikud ja kultuurilised tegevused, pakkudes unustamatuid kogemusi ning luues uusi sõprussuhteid.

Erinevatest maailma paikadest saabunud noortest mõni oli esimest korda Eestis, mõni aga oli kodumaaga juba tuttav. Esimene, tutvumisõhtu oli ideaalne võimalus jääd murda ja esimesi tutvusi luua. Vesteldi küll küll mitmes keeles, kuid kõiki ühendas siiras huvi Eesti vastu ja soov oma juuri tundma õppida. Noored jagasid oma ootusi ja loodud sõprussidemed panid aluse laagri ainulaadsele ühtsustundele.

Järgnevatel päevadel viisid erinevad kohtumised osalejad kokku Eesti haridus- ja kultuurivaldkonna ekspertidega. Noored külastasid välisministeeriumit, kus kohtuti ka haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi esindajatega, ning integratsiooni sihtasutust, kus neile tutvustati rahvuskaaslaste valdkonna tegevusi ja iseseisva keeleõppe võimalusi.

Üks eredamaid hetki oli võimalus külastada peaministri kabinetti Stenbocki majas, kus kõik soovijad said olla minuti või paar Eesti peaminister ja tõdeda, kuidas Eesti väiksus annab võimaluse olla üksteisele nii lähedal.

Üheks laagri oluliseks osaks oli eesti keele omandamine. Ehkki 20 osalejast viis ei osanud laagri alguses üldse eesti keelt, ei lasknud nad sellel end heidutada. Nende soov keelt õppida oli suur ning sagedased keelepraktikumid kogenud õpetajate juhendamisel aitasid neil omandada esmased keeleteadmised ja suurendasid enesekindlust eesti keeles suhtlemisel. Keeletunnid olid kohandatud erinevatele tasemetele – algajad alustasid lihtsate sõnade ja fraaside õppimisega, edasijõudnud keskendusid grammatika ja lauseehituse süvendamisele. Keeleõpe ei piirdunud klassiruumiga — praktilised tegevused, ekskursioonid ja ühistegevused andsid noortele võimaluse keelt igapäevaelus kasutada.

„Rõõm oli tõdeda, kuidas noored avastavad enda jaoks Eestit, oma juuri ning tutvuvad teiste eestlastega üle maailma. Aasta-aastalt näeme, et laagrites sünnivad eluaegsed sõprused, mis on paljudele olulisteks teejuhtideks nende elus. See on meeletu rikkus, mida hoida,“ kommenteerib haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Kätlin Kõverik, kes kohtus noortega, kui nad parasjagu keelt omandasid.

Lisaks keeleõppele pakkus laager rikkalikku kultuuriprogrammi. Ekskursioonid Tallinna vanalinnas, Kadriorus ja Põhja-Eestis avasid osalejatele Eesti ajaloo ja kultuurilise mitmekesisuse. Noored külastasid Arvo Pärdi keskust Laulasmaal, Eesti Rahva Muuseumi ja rahvusarhiivi Tartus ning Narva kindlust, nautisid loodust ja käsitöö töötube Avinurme puiduaidas ning kogesid iidseid eesti saunatraditsioone Peipsi järve ääres. Laager lõppes Eesti vabaõhumuuseumi külastusega, kus noored said põhjalikuma ülevaate Eesti ajaloost ja traditsioonidest.

Üritus pakkus osalejatele hindamatu võimaluse luua tugevamaid sidemeid oma juurtega, arendada eesti keele oskust ning leida uusi sõpru. Lõpuks tundsid kõik osalejad, sealhulgas need, kes alguses eesti keelt ei osanud, suurt edasiminekut ja neil tekkis keeleõpingute jätkamise motivatsioon. See laager oli noortele rahvuskaaslastele tõeliselt inspireeriv ja identiteeti tugevdav kogemus.

Kultuuriministeeriumi esindaja Keit Spiegel, kes külastas sarnast laagrit, kus kohtusid nooremad rahvuskaaslased üle ilma, võtab laagrisuve kokku järgmiselt: „Väliseesti noortele võimaluse pakkumine tulla suvisesse Eestisse kohapeale on vajalik. Läbi erinevate tegevuste õpivad nad siin eesti keelt ja kultuuri, tutvuvad Eesti ühiskonnaelu ja -korraldusega ning külastavad kaunist loodust. See on noortele suurepärane võimalus luua oma kontaktid Eestis ja Eestiga. Teame möödunud aastatest, et mitmed noored otsustavad just tänu suvelaagris saadud teadmistele ja enesekindlusele oma tuleviku ühel või teisel viisil siduda Eestiga, olgu see siis Eestis oma haridustee jätkamine või tööturule sisenemine, mõnel juhul näiteks ka ajateenistusse astumine.“

Küsimusele, et kas laagris osalemine on andnud võimalust tutvuda Eesti eluga laiemalt ja kuidas näed enda seotust Eestiga edasises elus, vastasid laagris osalejad alljärgnevalt:

„Kindlasti, patriootlikkus kasvas erinevaid kohti külastades, tuletas mulle rohkem meelde, mis Eesti on“

„Tahaksin et mu lapsed kasvaksid üle Eestisse“

„Olen nüüd rohkem seotud Eestiga“

„Jah, olen nüüd 100% kindel, et soovin Eestisse jääda“

„Jah! Ma tahaks Eestisse kolida ja Eesti on mulle väga tähtis“

„Jah, õppisin palju juurde ja on palju tõenäolisem, et millalgi tulen Eestisse elama ka“

„Jah, oli tore tutvuda õppevõimalustega Eestis. Oleks tore teha siin magistrikraadi“

Väliseesti noorte laagreid Eestis rahastavad haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium ning osaliselt välisministeerium, neid korraldab ja viib läbi integratsiooni sihtasutus.

Järgmisel aastal toimuvate laagrite kohta avaldame info juba uue aasta alguses www.globalestonian.com lehel.


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.