Quo vadis, diasporaa ajakirjandus?

Neljapäev, detsember 15, 2022

Asukoht:

Ülemaailmne

Kategooria:

Kogukond

Tallinnas tulid esimest korda kokku diasporaa väljaannete toimetajad ning Eesti väliskogukondade teabevahendajad ja ajakirjanikud.

Välisministeerium kutsus 1.–3. detsembril Tallinnasse Meediaruum 2022 mõttetalgutele kokku inimesed, kes korraldavad maailma eri nurkades meie rahvuskaaslaste teabevahetust. Esindatud olid diasporaa väljaannete toimetajad Saksamaalt (Eesti Rada, kultuuriselts Kama), USAst (Vaba Eesti Sõna), Kanadast (Eesti Elu ja veebis ilmuv Estonian World Review), Rootsist (Rahvuslik Kontakt), Austraaliast (veebileht Estonians in Australia), Venemaalt/Eestist (Peterburi Teataja) ja eesti ajakirjanikud Itaaliast, Türgist, Kanadast ning koha pealt Eestist (Estonian World, infovärav välismaal elavale eestlasele Global Estonians).

diasporaa väljaannete toimetajad

Virtuaalfoorumil 3. detsembril. 1. rida vasakult: Kristi Barrow (Estonians in Australia), Karin Aanja (Eesti Rada), Kärt Ulman (Vaba Eesti Sõna), Hille Hanso (Türgi), Anett Numa (virtuaalfoorumi moderaator), Marin Mõttus (üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja VäM-st), Sirle Sööt (Rahvuslik Kontakt), Keit Spiegel (üleilmse eestluse nõunik VäM-st), Peeter Püvi (peakonsul Eesti saatkonnast Helsingis); 2. rida vasakult: Riina Kindlam (Eesti Elu ja Vaba Eesti Sõna kirjasaatja), Kadri Linnas (üleilmse eestluse nõunik VäM-st), Ülle Toode (Itaalia); 3. rida vasakult: Silver Tambur (Estonian World), Marcus Kolga (Kanada), Tauno Mölder (Estonian World Review), Sandra Paulus (Kodanikuühiskonna Sihtkapital – KÜSK)

Paljude jaoks on paberleht siiamaani see, kust hommikukohvi kõrvale päeva esimesed uudised saadakse. Samal ajal on palju olulist infot kolinud veebi ja sotsiaalvõrgustikesse. Kuidas jäävad sellises olukorras ellu meie diasporaa väljaanded, mis on sisuliselt nišiväljaanded? Kolmepäevane programm, mille haldamisel tegi suure töö ära ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital, pidi andma inspiratsiooni ja uusi mõtteid jätkusuutlikuks majandamiseks, aga ka teiste kogemuste kõrva taha panekut.

Kuulati EDASI loojat ja peatoimetajat Janeck Uibot, kes on Eesti ajakirjandusmaastikul saanud hakkama pealtnäha ilmvõimatuga, andes välja nn aeglase ajakirjanduse kilda kuuluvat ajakirja ja teeb seda edukalt. Ka Silver Tambur (Estonian World), kes vestlust Janeck Uiboga ja sellele järgnevat arutelu juhtis, jagas oma kogemust. ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost andis Rahvusringhäälingu külastuse raames realistliku sissevaate ERRi igapäevatöösse ning näitas külalistele moodsat uudistestuudiot, samuti toimetuse tööruume. Arutelus Samostiga tõstatus näiteks küsimus, kas välismaal elavate eestlaste elu peaks Eesti meediakanalites rohkem käsitlust leidma. Väljaspool Eestit elavatel eestlastel on tunne, et neist ei teata piisavalt. Anvar Samost arvas, et eestlane on eestlane, elagu ta kodus või välismaal, mistõttu pole mõttekas ka kajastustes vahet teha ja seda kuidagi eraldi esile tõsta. Ilmar Raag rääkis valeuudiste levimise mehhanismidest, mis võivad leida otsapidi tee ka diasporaa väljaannetesse. Programm ei piirdunud aga sellega.

Välisministeeriumi asekantsler Kyllike Sillaste-Elling andis ülevaate arengutest sõjast Ukrainas, Kristjan Kaldur IBS-st seletas lahti viimase aja suurima diasporaa uuringu tulemused, Raul Rebane rääkis eesti poliitikamaastikust, Marcus Kolga oma strateegilise kommunikatsiooni kogemusest Kanadas. E-Eesti esitluskeskuses sukelduti Eesti digiriigi võimalustesse, mida võiks rohkem välismaal teadvustada (näiteks e-hääletamine, kaugnotar, digiallkiri). Rahvusvahelises Majas saadi aimu sellest, kuidas saab toetada Eestisse tagasipöördunud inimese teisest rahvusest abikaasasid Eesti elusse sisse elamisel. Kopli tuuri käigus sai nähtud ühte kiiremini arenevat Tallinna piirkonda oma ilus ja valus. Erakordne elamus oli külastada presidendi kantseleid, kus Indrek Treufeldt rääkis tööst presidendi kommunikatsiooninõunikuna ja näitas seda erakordset maja. Lõppakordi kogu programmile andis osalemine live virtuaalfoorumil eestlastele üle maailma Rakett stuudios Ülemistes, kus üheks aruteluteemaks oligi „Quo vadis, diasporaa ajakirjandus?“.

Väljaannete arendamiseks koorus välja paar mõtet, mis ikka ja jälle kordusid. Näiteks see, et nišiväljaandena võiks kirjutada sellest, millest mitte keegi teine ei kirjuta ehk originaalne sisu on väga oluline. Inimesi huvitavad ikka teiste inimeste lood oma kogukonnast, just selle kogukonnaga seotud sündmused ja uudised. Lisaks nõuab ajalehe või ajakirja väljaandmine tõsist entusiasmi ja ka nutikust majandamisel. Ka erinevad rahastusmudelite variandid sai omavahel läbi käidud ja üksteise kogemustest õpitud. Osalejaid rõõmustas see, et ka riigipoolne toetus diasporaa väljaannetele jätkub.

Kõige olulisemaks aga oligi see, et inimesed said omavahel silmast silma kohtuda. Mõned trehvasid esimest korda, kuigi nime järgi teati juba ammu. Loodame, et see sündmus pani aluse ühele toredale ja toimivale võrgustikule, mis aitab kaugemas plaanis ühtlustada ja rikastada eestlaste ühist inforuumi, ükskõik kus maailma nurgas nad siis ka ei elaks.

diasporaa väljaannete toimetajad