Šveitsi Eesti Selts tõi Zürichis teaduse juurde lapsed, noored ja täiskasvanud

13. septembril ja 3. oktoobril toimusid Šveitsi Eesti Seltsi teaduspäevad Zürichis. Lapsed ja noored said teadmisi proovile panna nuputamisülesannete ja katsete abil ning kohtuda telesaate „Rakett 69“ võitja Madis Roosmaga. Täiskasvanutele tutvustas Tartu Ülikooli professor Triin Laisk naiste tervise geneetikat. 

Tekst: Grete Bühler ja Annika Keller

Toimetas: Integratsiooni Sihtasutus

13. septembril täitus üks hubane koolimaja Zürichis eesti keelega. Üle 20 lapse koos vanematega kogunes teaduspäevale. Päev sai alguse Šveitsi Eesti Seltsi presidendi Annika Kelleri ja Eesti Laste ja Noorte Klubi (ELNK) juhi Peep Belbaumi tervitussõnadega.

Seejärel said lapsed kätte teaduspäeva passid ja juhised ning asusid erinevates ülesandepunktides tegutsema. Ülesanded olid kõike muud kui tavalised! Küll tuli ära arvata, mitu münti on klaasis ja kui suur on nende koguväärtus, küll mõelda, mitu tennisepalli mahub ühte kasti. Ühes punktis tuli ehitada spagettidest ja vahukommidest võimalikult kõrge torn ning seejärel selle kõrgus ära mõõta. Kõige rohkem pani aga ilmselt mõtlema küsimus, mitu tennisepalli oleks vaja terve ruumi täitmiseks.

Vastuseid ei saanud lihtsalt paberilt järele vaadata. Tuli ise mõelda, katsetada ja vahel ka oletada.

Pärast söögi- ja jutupausi  vestes Peep Madisega  matemaatikast ning  tema teekonnast teaduse  juurde. Osalejad  said küsida temalt kõike, mis pähe tuli – alates telesaates osalemisest ja selle võitmisest kuni matemaatika ja praeguste õpinguteni.

Küsimusi tuli nii suurtelt kui ka väikestelt ning peagi sai selgeks, et matemaatika on Madist saatnud juba väga varasest east. Üks lugu pärineb ajast, kui Madis oli alles lasteaiaealine. Kui tema suurem vend kodus korrutustabelit õppis, olevat Madis osanud vastata vennast isegi kiiremini. Lõpuks pidi ema ta lausa toast välja viima, et vend saaks rahulikult õppida. Hiljem osales Madis Känguru-võistlustel ja matemaatikaolümpiaadidel.

Saatesse „Rakett 69“ kandideeris Madis tuttavate soovitusel. Olümpiaadikogemus  oli kindlasti üks tema tugevusi, kuid tema sõnul t mängib sellises saates rolli ka õnn. Ka finaalivõitu peab ta suuresti õnne küsimuseks.

Madis rääkis ka saate telgitagustest. Finaali pääsenud osalejad  pidid ise läbi mõtlema, milliseid materjale neil ülesannete lahendamiseks vaja läheb. Saate kasutuses oli suur laohoone,  kust sai sobivaid vahendeid valida. Kui midagi vajalikku laost ei leidunud, anti selle ostmiseks raha. Kuigi saatehooaega filmiti pikema aja kulus filmipäevadele kokku umbes kaks nädalat.

Loomulikult tahtsid teaduspäeval osalejad teada ka seda, mida Madis saate võitmise eest saanud on. Peale sülearvuti ja stipendiumi avanes tal suvel võimalus teha praktikat  rahvusvahelises tarkvaraarendusettevõttes CGI Eesti OÜ-s, mille üheks fookusvaldkonnaks on näiteks kosmosetehnoloogia. See pani kindlasti nii mõnegi kuulaja mõtlema, kui põnevate võimalusteni võivad viia teadmised, huvi ja julgus erinevaid väljakutseid vastu võtta.

Elevust tekitas küsimus, kas Eesti inimesed tunnevad Madise pärast saatevõitu tänaval ära? Madis muigas ja arvas, et nagu eestlased üldiselt, on ka tema kaasmaalased pigem tagasihoidlikud. Mõni inimene on küll tänaval tere ütlema tulnud, kuid seda on juhtunud vaid paaril korral. Vahel juhtub aga jalgrattaga sõites, et keegi jääb talle pikemalt otsa vaatama. Siis on Madis mõelnud, kas ta tunti ära või vaatas inimene lihtsalt selleks, et veenduda, kas üle tee ikka võib minna.

Praegu õpib Madis Tartu Ülikoolis matemaatikat ning õpetab õpingute kõrvalt informaatika esmakursuslastele matemaatikat. Üheks erilisemaks kogemuseks peab ta aga 30-päevast reisi Hiinasse, kus osales vaatamata oma noorele eale  Eesti meeskonnaga matemaatikaolümpiaadil ühe juhendajana. Seal kohtus ta See  inimestega üle kogu maailma, keda ühendab huvi matemaatika vastu.

Tulevikus näeb Madis ennast pigem IT-valdkonnas, võimalik, et ka ülikoolis. Samas ei taha ta oma võimalusi veel liiga täpselt paika panna -aega on ning uksed võivad viia mitmes suunas.

Teaduspäeva lõpetuseks jagati lapsed kuude gruppi, suured ja väikesed läbisegi. Ülesanne oli ehitada 20 paberilehest kahe tooli vahele sild, mis kannaks Peebu jalanõud. Abiks võis kasutada ka veidi kleeplinti ning aega oli kümme minutit.

Iga grupp lähenes ülesandele omamoodi ning enamikul õnnestus ehitada tugev sild. Seda ülesannet tasub ka kodus proovida: vaja läheb paberit, kleeplinti, kahte tooli  ning valmisolekut katsetada ning vajadusel oma esimest ideed muuta.

Naiste tervise geneetika: mida teadus meile õpetab?

3. oktoobril toimus Zürichis Šveitsi Eesti Seltsi järgmine teaduspäev. Seekord oli külaliseks  Tartu Ülikooli genoomika instituudi genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk, kes pälvis 2026. aastal Eesti teaduspreemia tööde tsükli „Naiste tervise geneetika“ eest.

Triinu ettekanne „Kuidas geeniuuringud aitavad paremini mõista naiste tervist“  avas teemat laiale kuulajaskonnale arusaadavas vormis. Sellele järgnes pikk ja elav arutelu. Triin tunnistas, et pole ühegi oma ettekande järel saanud nii palju küsimusi ja tagasisidet kui Zürichis.

Lisaks oma teadustöö tutvustamisele rääkis Triin ka naiste tervisega seotud väärarusaamade kummutamisest. Ta selgitas, et naiste tervise, eriti hormonaalse tervise kohta levib palju vastuolulist ja sageli eksitavat teavet. Sotsiaalmeedias pakutakse keerulistele terviseprobleemidele lihtsaid selgitusi ja lahendusi, millel ei pruugi olla teaduslikku alust.

Triinu sõnul on üks suuremaid väljakutseid selgitada, et teadus ei anna alati mustvalgeid vastuseid. Naiste tervise puhul on veel palju sellist, mida me ei tea. Seda teadmatust ei tohiks aga täita põhjendamatute väidete ega liigselt lihtsustatud selgitustega.

Kohtumisel jäi kõlama mõte, et teaduspõhine teave aitab vabaneda nii mõnestki hirmust ning toetab oma tervist puudutavate otsuste tegemist. Teadus aitab paremini mõista nii seda, mida juba teame, kui ka seda, mis vajab veel uurimist.

Pärast  ettekannet ja elavat arutelu jätkus õhtu ühise grillimisega, mille kõrval  said osalejad vestlust jätkata ja mõtteid vahetada.

Vaata lisaks

Madis Roosma intervjuu “Terevisioonis”:  https://jupiter.err.ee/1609988085/rakett-69-voitja-madis-roosma

Professor Triin Laisk inauguratsiooniloeng „Naiste tervis läbi genoomse epidemioloogia prisma“ toimub 11. novembril kl 16.15. Otseülekannet saab jälgida: https://ut.ee/et/uudis/professor-triin-laisk-raagib-inauguratsiooniloengul-kuidas-geeniuuringud-aitavad-naiste

Švetsi Eesti Selts https://www.eestiselts.ch/

Šveitsi Eesti Selts sai teaduspäevade korraldamiseks toetust Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoorust „Eesti väliskogukondade omaalgatusprojektide toetus 2026“, mida rahastab Välisministeerium.