Taasiseseisvumispäev Soomes: väliseestlastel on vaja seda ühist tunnet ja hoolimist, et südames jälle värelema hakkaks

Möödunud nädala 20. augustil täitus 32 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Seda riigipüha tähistasid eestlased nii siin kui sealpool lahte ja ka paljudes väliskogukondades üle laia maailma. 

Helsingis Seurasaare Vabaõhumuuseumis toimus 20. augustil festivali "Seurasaari Soi!" raames Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud piknik, kus oli nii tantsu kui laulu - ja seda juba viiendat korda. “Nähes inimesi üheskoos käest kinni tantsimas, meie oma sinimustvalget sümboolikat kandmas ja rahvarõivastes on väga eriline, sest kohale tulnutele on selle päeva tähistamine oluline. Meil on nii suur rikkus olla vaba, olla elus, olla terve, ja tantsida oma tantse ning laulda omas keeles,” ütleb ürituse üks eestvedajatest Maris Vaher. 

Kogukonda ühendavad sündmused on olulised, sest kuigi Soome on Eestile küll lähedal, ei jõua paljud eestlased kuigi tihti kodumaale. “Sellised hetked panevad rõõmust hõiskama ja annavad tugeva emotsiooni, et olen uhke oma kultuuri, keele ja inimeste üle! Ja sellest tekib jõud, mis käivitab, viib edasi, motiveerib, ühendab. Just seda ühist tunnet ja hoolimist on välismaal elaval eestlasel vaja. Et südames jälle värelema hakkaks,” poetab Maris. 

Seurasaare on tähistamiseks väga sümboolne koht. Kui Eesti Vabariik sai 10-aastaseks, istutasid Soome koolilapsed Eesti riigi sünnipäevaks sinna tamme. Istutamise eestvedajaks oli kunagine Eesti konsul Emil Vesterinen, kelle abikaasaks oli eestlanna Leeni Ploompuu-Vesterinen. Kui Soome riigil hakkas lähenema sajas aastapäev, tegi Tuglase Seltsi liige Järvi Lipasti ettepaneku, et pikaks ja tugevaks sirgunud puu juurde võiks istutada tamme ka Soome auks. Nii istutasid Latokartano soome-eesti kakskeelse kooli õpilased 18.08.2017 sinna ka Soome riigi auks tamme, mis oli kingitus Eesti ettevõtte Juhani Puukooli poolt. Tamme istutamisel olid kohal suursaadik Margus Laidre ja Soome kultuuriminister Sampo Terho. 

Alates 2018. aastast peetakse sellel samal muruplatsil, Eesti ja Soome tammede all, ühise laulu, tantsu ja muusikaga oma pidu. “Ühise hingamise jaoks on vaja ühiseid hetki, et saaksid tekkida mälestused ja kooskäimisest kujuneda traditsioon,” ütleb Maris. 

Maris kui aktiivne seltsielu edendaja

Maris on Soomes olnud aktiivne eestlane sinna kolimisest saati 2012. aasta jaanuaris. Ettevõtmistele innustab teda ühtsustunde otsimine. “Soome kolides ootasin parasjagu teist last. Olin kodune, ei osanud ühtki sõna kohalikku keelt, ega tundnud Soomes kedagi. Tänu sotsiaalmeediale leidsin üles teised eestlased, kellega sai emakeeles suhelda, nõu küsida või lastega ühiselt aega veeta. Nii hakkas lumepall vaikselt veerema,” meenutab haridusvaldkonna ja kultuurisündmuste korraldamise taustaga naine. 

“Ega ma ei oskakski niisama kodus istuda. Ikka tuleb teha mõni ring, kus koos käia. Niisiis alustasin oma kodus beebiringiga, tutvusin inimestega ja hakkasin ka ise Helsingis tegutsevaid eestlaste rühmitusi avastama. Ma otsisin omasid,” ütleb Maris, kes käis nii Marta Joritsa ellu kutsutud tantsutrennides (tänaseks treening- ja tantsustuudio Dancest - toim), laulis segakooris Siller, tantsis rahvatantsu segarühmas Ülelahedad (kus tantsib praegugi), ühines Helsingi eestikeelse koguduse tööga, astus Eestikeelse Hariduse Seltsi ning mängis eestlaste võrkpalliklubis Meie. 

Teiste eestlastega koostegemine pakub õlatunnet. “Ma saan oma keeles rääkida, teha armastus-kolme-apelsini-vastu-tsitaatidega nalju ja rääkida teemadel, mis puudutavad Eestit. Iga huviring, kus olen olnud, toob kokku erinevaid inimesi – kes tuleb lastega pereklubi Sipsik kohtumisele, kes tahab rahvatantsu tantsida, kelle süda valutab hoopis laste emakeele pärast või kes soovib luua midagi ägedat! Ometi on ühisosa kõigil üks - me oleme eestlased ja otsime kodutunnet.”

Üheskoos saab ellu kutsutud palju väärtuslikku. Maris meenutab, et kui leidis enda ümber sarnaste soovidega inimesed, hakati koos korraldama nii üritusi, lasteringe, erinevaid projekte kui laagreid. “Näiteks eelmisel sügisel panime eesti naistega kokku aastase tegevuskava, millest koorus projektitaotlus ja mis ka rahastuse sai. Juba septembris toimub selle sarja esimene kohtumine noortele vanuses 12-16. Iga kuu saab olema uus teema ja uued külalised. Teemasid on kvaliteetse sotsiaalmeedia sisu loomisest kuni ettevõtluseni. Kas pole mitte äge?” küsib ta õhinal. Nii nagu paljud teisedki projektid on ellu kutsutud isiklikust vajadusest, on ka noorteprojekti taga soov tutvustada teismelistele lastele erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks, õpetades juurde eestikeelseid termineid erinevates olukordades toimetamiseks. 

Olles juba kümme aastat aktiivselt seltsielu edendaja rollis toimetanud, usub Maris siiralt, et koos luues on rohkem ideid ja võimalusi. Ta toob näite, kuidas rahvatantsurühma Ülelahedad juhendaja Angela Arraste õhku visatud ideest on tänaseks välja kasvanud traditsiooniline tantsupäev Helsingis, ja meenutab Sirle Söödi eestvedamisel toimunud ESTO 2019 planeerimist, mis tõi Helsingisse kogu maailma väliseestlaste soojuse. “Ma olen ju romantik. Mulle loevad ilusad sõnad, õrnus ja headus. Tunnen, et minus on suur missioonitunne ja kombineerides eelmainitud tegureid omavahel, saabki põhjuse, miks eestlased koos käivad. See teeb õnnelikuks.”

Ometi tunnistab Maris, et on kõigi tegevuste juures kogenud ka korralikku läbipõlemist, mistõttu on ta aegamisi õppinud ka “ei” ütlema ja vaikselt end osadest toimingutest ja kohustustest taandanud. “Olen aru saanud, et minu number üks on mina ja minu pere, aga tänu kõigile neile hullustele, kuhu oma energiat olen suurtes kogustes andnud, olen saanud palju laste kallistusi, vanemate tänu, inimeste tagasisidet, märkamist, võimalusi, tööd, rõõmu ja rahulolu. Tähtis on leida tasakaal.”

Tulekul on põnev sügis

Kindlasti on paljude väliseestlaste jaoks tuttav Helsingis toimuv traditsiooniline Mardilaat, mille korraldamise juures on 2016. aastast tegev olnud ka Maris. “Toimetasin esialgu Mardilaada lastetoas ja kuna nägin selles meeletut potentsiaali, tundus mulle, et oma töötube võiksid pakkuda nii erinevad ettevõtjad, lasteringid kui organisatsioonid, et klientidele otse oma tooteid tutvustada. Nii on see seni väga hästi toiminud ja kindlasti toimib ka sellel sügisel," kutsub Maris Mardilaadale uudistama.

Martin Markkinat on kahepäevane kultuurifestival, kus tutvustatakse Eestit reisisihtkohana, müüakse eesti käsitööd, disaini ja toitu ning tutvustatakse Eesti ühiskonda ja kultuuri mitmekülgse kultuuriprogrammi läbi. See on Soome suurim Eesti kultuuri tutvustav üritus, mida on eelnevatel aastatel külastanud ligikaudu 15 000 inimest. Laata on korraldatud Tuglase seltsi poolt juba pea 40 aastat ja see on külastajatele tasuta. Tänavu toimub Mardilaat 18.11-19.11 Helsingi Kaablitehases ja teemaks on kultuuripealinn Tartu 2024.

Sama mitmekülgne, nagu on Soome eestlaste kogukond, on ka tuleva sügise ürituste kalender, millel tasub kindlasti pilk peal hoida. 

Põnevad üritused sel sügisel:

• 5. septembril leiab aset üritus Eesti mood: https://virosuomessa.fi/mood-virolaisen-muodin-maihinnousu
• Septembri alguses ilmub Eesti-Soome kultuuriajakiri „Elo“, mis käesolevast aastast saab olema nii eesti kui soome keeles.
• Töölö raamatukogus jätkab eestikeelne raamatuklubi: https://virosuomessa.fi/raamatuklubi-kohtumine-mehis-heinsaar-kadunud-hõim
• Helsingi rahvaülikoolis algab loengusari Tartu 2024 https://virosuomessa.fi/tartto-kulttuurikaupunki-tarttolaista-kielta-ja-kirjallisuutta
• Tuglase Seltsis algavad soome keele kursused.
• Koorid ja tantsuringid alustavad uut hooaega – naisrühm Helsingi Helmed, segarühm Ülelahedad, laste rahvatantsurühm, segakoor Siller, Helsingi Eesti naiskoor ja lastekoorid. 
• Oktoobri alguses on Turu raamatumess ja oktoobri lõpus Helsingi raamatumess, kuhu tulevad esinema Eesti kirjanikud.

Kõikide sündmuste kohta leiab rohkem infot kultuurikalendrist https://virosuomessa.fi, kuhu on igal soovijal võimalik ka oma kuulutus üles panna.