Toronto Eesti Selts ja Täienduskool – kokku 155
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. See eesti vanasõna sobib hästi iseloomustama eestlaste hariduspüüdlusi. Ja see kehtib nii koduses Eestis kui väljaspool kodumaad asuvates eestlaste kogukondades. Ning neid on maailma erinevates nurkades.
1944.a suurpõgenemise käigus tuli tuhandetel eestlastel jätta kodumaa. Põgeneti, kuhu oli võimalik, kodumaad okupeerinud võõrvõimu eest. Aga niipea, kui jalad olid pisut kindlamalt maa peale saanud, hakati tegutsema selle nimel, et lapsed saaksid kooliharidust.
Torontosse hakkas suurem põgenike hulk saabuma 1940ndate aastate lõpul ja juba 24. oktoobril 1949. aastal alustas algkool tegevust Concordi tänaval St. John kiriku kõrvalruumides. Esialgu avati kolm klassi 32 õpilasele. Algkooli esimene lend, milles oli 13 õpilast, lõpetas kevadel 1953. Hiljem lisandusid täienduskeskkool, mis alustas 2. oktoobril 1964 ning -gümnaasium 17. septembril 1982. Õpetajatena tegutsesid esialgu Ellen Martens, Heljo Nurm, Aurelia Soo ja Klaudia Voiko ning ajutise jõuna Endel Loo. Kooli esimeseks juhatajaks valiti Ellen Martens. Õppeaineteks olid: eesti keel, kirjanduslugu, kodumaa ajalugu, maadeteadus ja laulmine. Kuigi ajad ja koos sellega kool on palju muutunud, on mõned asjad siiski samad – mõningate muudatustega. Nii õpetatakse ikka eesti keelt ja üldise kultuuriloo raames ka kirjandust, ajalugu, maateadust, lauldakse eesti laule ja tantsitakse rahvatantse ning pühitsetakse üheskoos meie traditsioonilisi tähtpäevi.
Saame olla väga uhked ja tänulikud siia saabunud ettevõtlikele kaasmaalastele, kes ka kodu kaotanuna ei lasknud pead norgu ega jätnud asja saatuse hooleks, vaid võtsid kätte ja kasutasid siia saabunud õpetajakutsega kaasmaalaste teadmisi ja oskusi ning rajasid kindlatel alustel seisva kooli, mis siis, et ilma oma koolimajata, kuid selgetel põhimõtetel ja printsiipidel, nii et see kestab veel 75 aastat hiljemgi. On tähelepanuväärne, et täienduskoolis õpivad lapsed juba isegi siiasaabunud pagulaste neljandast põlvkonnast. Ka juubeliõhtul, mis toimus 29. oktoobril Läti keskuses, oli mitmest perekonnast kohal lausa kolme põlvkonna esindajaid.
