Väliseesti Muuseum tähistas suurpõgenemise 80. aastapäeva üritustesarjaga
Tänavu septembris möödus 80 aastat päevast, mil tuhanded Balti riikide elanikud asusid põgenikuteele. Mindi sissetungiva Punaarmee eest, kuna eelmise Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli veel selgelt meeles, kirjutab Väliseesti Muuseumi VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.
Lahkuti nii meritsi kui maitsi ja omateada ajutiselt. Aja möödudes selgus siiski, et tagasiteed pole - jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele. Baltlaste vabadusaadet kanti edasi välismaal kuni Nõukogude Liidu kokkukukkumiseni ja riikliku iseseisvuse taastamiseni. Seda meie rahva jaoks kurba tähtpäeva tähistati Torontos publikurohke üritustesarjaga 19.-21. septembril.
19.-20. septembril toimus Tartu College´is koostöös Toronto ülikooli eesti õppetooliga rahvusvaheline konverents „The Great Escape of 1944 - The Baltic Experience”. Suurpõgenemisele ja selle järelmitele pühendatud konverentsil räägiti põgenemise põhjustest ja protsessist, põgenike ümberasumisest ja kohanemisest Kanadas, erinevate põlvkondade elust mitmikidenteediga ja tööst ajaloopärandiga. Peeti 20 ettekannet, esinesid akadeemilised uurijad, filmitegijad ja mälestusraamatute autorid, ajaloopärandi säilitajad lisaks Kanadale ka Eestist, USAst ja Hollandist, nii eesti, läti kui leedu kogukondadest.
19. septembri õhtul sai Innis Town Hall´is vaadata Helga Meritsa uut dokumentaalfilmi “The Paradox of Seabrook Farms. Shattered dreams. Restored hopes”, mis võtab kokku mitmeaastase põhjaliku uurimistöö, mille käigus tehti ligi 50 intervjuud. Film jutustab loo Seabrookide pereettevõttest, mis andis 1950ndatel tööd tuhandetele immigrantidele, sealhulgas umbes 900 eestlasele, 200 lätlasele ja 2000 jaapanlasele. Helga Merits oli ka ise kohal, et rääkida filmi tegemisest.
21. septembril toimus Tartu College´is eestikeelne üritus, kus dr. Vello Sootsi mälestusloengu pidas dr Tiina Kirss, teemaks „Lahkumine kodumaalt: 1944 aasta põgenemislood“. Avati Eesti Mälu Instituudi, Rootsi Eestlaste Liidu ja VEMU põgenemisteemaline ühisnäitus. Ettekandekoosoleku järel toimus vastuvõtt, millega tähistati ka Tartu College´i 54. sünnipäeva. Õhtune programm jätkus väliseesti muusikaüritusega „Laulame neid laule jälle“, kus tuttavaid palu VEMU heliplaatide kogust mängis DJ Erik Laar, kes esitas ka plaatidest inspireeritud omaloomingut. Klaverimuusikat pakkus kuulamiseks Erik Kreem. Õhtu lõppes ühislaulmisega, millele aitasid kaasa Enno Agur ja Erik Kreem. Ürituste ajal sai osta värskeid põgenemisteemale pühendatud raamatuid.
Üritused pakkusid palju emotsioone
Piret Noorhani tõdeb, et oli suur rõõm näha, kui palju inimesi tuli VEMU üritustele, samas ei pane see ka imestama, sest teema on isiklik. “Puudutab ju kodumaalt põgenemine suuremat osa Kanada väliseesti kogukonnast väga personaalselt,” ütleb ta. Põgenike esimesest põlvkonnast on nüüdseks järel veel vaid üksikud inimesed, oma perekonna ja rahva lugudega tegelevad nüüd nende järeltulijad. Pireti sõnul teeb see suurt rõõmu, et teine ja kolmas põlvkond on asunud oma lugusid teadusartikliteks, raamatuteks või filmideks vormistama. “Ka meie esinejate seas oli erinevate põlvkondade esindajaid ja lisaks eestlastele teisi baltlasi. Kõik need kolm päeva pakkusid mitte ainult teadmisi, vaid ka võimaluse tegeleda emotsioonidega, mida põgenikud ja nende järglased endas kannavad. Oli sügavalt puudutavaid jagamisi, mis inimesi üksteisele lähemale toob.”
Need, kes ei saanud septembris Torontos viibida ega näinud ka konverentsi veebiülekannet, võivad ettekandeid järele vaadata VEMU YouTube´i kanalil. Üritustesarja toetasid rahaliselt lisaks Tartu College´ile Eesti Sihtkapital Kanadas, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Välisministeeriumi Integratsiooni Sihtasutus.
Suurpõgenemine oli peateema ka suvel 26.-28. juunil Vilniuses toimunud 7. välisbalti kultuuripärandi konverentsil pealkirjaga „Eighty Years After 1944: Then and Now“. Leedu rahvusraamatukogu ja MTÜ Baltic Heritage Network korraldusel läbi viidud ning rea partnerasutuste toetusel sündinud kokkusaamine oli pühendatud küll 1944. aasta suurpõgenemisele, aga ka selle järelmõjudele nii välisbalti kogukondades globaalselt kui ka kolmes Balti riigis Nõukogude okupatsiooni ajal ja riikide taasiseseisvumise järel. Kolmele päevale mahtus 33 ettekannet, kahe õhtu programmis said osalejad tutvuda temaatilise näitusega Leedu rahvusraamatukogus ja vaadata filmi „The Story of the Baltic University“ (Helga Merits, 2015).
