Väliseesti õpetajate suvekool Tallinnas
Seekord said väliseesti koolide õpetajad kokku pealinnas Tallinnas, kuigi alates 2006. aastast, mil Tartu Ülikool alustas suvepäevade korraldamist, on ka mitmel pool mujal Eestis koolitusi peetud. Tänavu oli suvekooli registreerunud 55 osalejat ja neid oli üle ilma, välja arvatud Austraaliast. Esindatud olid Kanada, USA, Rootsi, Soome, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Läti, Inglismaa, Ungari, Venemaa, Madalmaad ja Luksemburg.
Õpetajate poolt olid kolm sisutihedat ja pikka koolituspäeva kantud kokkusaamise rõõmust ja õhinast uute teadmiste järele, mida oma õpilastele välismaale kaasa viia. Suvepäevade väärtus peitubki ju nii koolitustel jagatavas informatsioonis ehk teoorias kui ka selliste ühisürituste sotsiaalsetes hüvedes. See on harv võimalus kohtuda teiste koolide esindajate ja õpetajatega ning nendega kogemusi ja mõtteid vahetada.
Väliseesti õpetajate suvekool kutsutakse igal aastal kokku eesmärgiga innustada ja tunnustada väljaspool Eestit töötavaid eesti keele ja kultuuri õpetajaid ning anda neile uusi teadmisi ja oskusi tööks eesti keelt ja kultuuri õppivate lastega väljaspool Eestit. Samuti saavad osalejad ülevaate erinevate Eesti piirkondade aktuaalsetest keele- ja kultuurimaastikest ning teemadest.
Eelmisel aastal alustas Eesti riik väliseesti koolide õpetajate tunnustamist. Väliseesti seltside ja kokkusaamiskohtade-koolide ümber kogunevad ju terved eesti pered, mitte ainult lapsed. Elutöö tunnustuse said Tiiu Salasoo ja Urve Aivare aastakümnete pikkuse panuse eest väliseesti laste ja noorte eesti keele ning kultuuri õpetamisse ja hoidmisesse Austraalias ja Lätis.
Selle aasta veebruarist liikus väliseesti koolide õppe koordineerimine Eesti Keele Instituudi alla ja uueks koordinaatoriks sai Merike Barborak. Merike on olnud eesti kultuuri hoidja New Yorgis ja töötanud pea kakskümmend aastat New Yorgi Eesti Kooli õpetaja ja juhatajana.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik oli Merikesele heaks nõuandjaks suvepäevade korraldamisel ja aitas kaasa ideede ning logistikaga.
Koolituspäevad korraldas Eesti Keele Instituut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Seekord aitas palju ka Eesti Lastekirjanduse Keskus, sest järgmine aasta on pühendatud teemale Eesti Raamat 500.
Seoses teema-aastaga tutvustas Lastekirjanduse Keskus oma lahkes ja ilusas majas vanalinnas oma töid ja tegemisi ning eesti lastekirjandust. Õpetajatele polnud vaja seletada raamatu-aasta motot, Hando Runneli lauset „Rahvas algab raamatust“.
Logopeed Kristel Lempu rääkis liiga rasketest raamatutest: „Kui lapsel on raske kuulata, on tekst talle liiga raske“. Kõneharjutustega muinasjuttude näitlemisel koos täiskasvanuga õpib laps nii elukogemust, häälikuid kui ka rääkimist.
Lastekirjandus Keskuse ellsa.ee andmebaasist saab lastekirjandust otsida teemade järgi, ka lihtsas keeles. Lihtne keel on keele õppijale esmatähtis. Eesti lapsed välismaal, keda ümbritseb võõrkeel või kellel on mitmikidentiteet, ei suudagi väga keerulisi tekste lugeda.
Semiootik Daniele Monticelli rääkis eesti keele õppega seotud hirmudest.
Kultuuriline mitmekesisus on õpetajatele tuttav. Eesti õpetaja tööd välismaal iseloomustab kultuuridevaheliste sidemete loomine ja kirevuse aktsepteerimine ning soodustamine ja selles kooris „oma laulu“ õppimine.
Teame, et endast andmine, enda oskuste õpetamine, praktilised mured, töö lastega ja meeskonnaga võib vahel ka kurnata. Enesehoiust rääkis Maili Liinev nõustamis- ja koolituskeskusest Südamega. Õpitulemusi silmas pidades ei ole midagi tähtsamat kui õpetaja särasilmad!
Lisaks Maili lugemismängudele näitas Kristiina Vaikmets Huvi OÜ-st uusi mänge ja leidlikke vahendeid, millega mänge luua. Asjad, millega lapsed tänapäeval mängida tahavad, peavad olema ilusad ja mängima kutsuma. Ja mängides lapsed õpivad.
Marju Kõivupuu loengus „Eestlusest muutuvas ajas“ oli muhedat nalja ja tõsisematki juttu keelest ja kaduvatest sõnadest.
Kolme päeva mahtusid veel vestlusringid, töötoad ja ekskursioonid. Järgmine kord kohtuvad väliseesti õpetajad emakeelepäevadel Hamburgis.
Suvepäevade vormis koolitus toetab õpetajate ja koolide omavahelist koostööd ja annab seeläbi eeldusi ning õpetajatele rohkem motivatsiooni oma tegevuse jätkamiseks. Nii ka seekord.
Huvitav programm, samade väärtustega kaasteelised, hea toit, põnevad kohad ja ekskursioonid – see kõik täitis hinge tänulikkusega ja jättis tunde, et väliseesti õpetajat väärtustatakse Eestis. Õnnelikena lahkusime viimasel päeval Lastekirjanduse Keskusest, Celia Roose regilauluõpitoa laulud kõrvus kajamas, kui keskuse uksed juba suletud oli. Veel oleks entusiasmi jätkunud.
Meile on tähtis eesti keele ja tavade tundmine välismaal. Et mujal elavate laste ja perede uks Eestisse alati lahti jääks ja et eesti kultuur teiste kultuuride hulgas elaks ja maailma rikastaks.
Elutöö tunnustus
Aastakümnete pikkuse panuse eest väliseesti laste ja noorte eesti keele ning kultuuri õpetamisse ja hoidmisesse
- Tiiu Salasoo (Austraalia)
- Urve Aivare (Läti)
Sädeõpetaja tunnustus
Noore ja särava õpetajana väliseesti lastele ja noortele eesti keele ja kultuuri õpetamise eest
- Kadri Siilivask (Soome)
- Helmi Hess (Kanada)
Kauaaegsete õpetajate tunnustus
- Evi Lepik (Rootsi)
- Margit Tera (Madalmaad)
- Reet Meyer (Saksamaa)
- Triin Engelke (Saksamaa)
- Mae Veskis Hove (Taani)
- Karin Ladva-Zoller (Saksamaa)
- Aiva Plauča (Läti)
- Maire Vill (Rootsi)
- Sirle Sööt (Rootsi)
- Piia Hasselblad (Rootsi)
- Anu Luks (Rootsi)
- Malle Allvee (Rootsi)
- Laine Kõiva-Kingo (Ameerika Ühendriigid)
- Merike Siismets (Ameerika Ühendriigid)
- Katrin Kütti-Otsa (Kanada)
- Luule Prima (Ameerika Ühendriigid)
- Kaie Pallo (Ameerika Ühendriigid)
- Janne Sepp (Ameerika Ühendriigid)
- Leelo Kask (Ameerika Ühendriigid)
- Ilona Jõgi (Soome)
- Ilona Treiman (Soome)
- Piret Selonen (Soome)
Väliseesti koolide aasta haridustegu
Luuleprojekt „Jõuluriim“, Eesti Kool Belgias
Laiapõhjaline lapsi ja noori kaasav projekt, millel on tugev positiivne mõju eesti keele ja kultuuri õppimise motivatsioonile.
Autor: Elo Põlendik (Soome)