Vanim järjepidevalt ilmuv väliseesti ajaleht Eesti Rada saab 80aastaseks
1945. aasta sügisel hakkas Saksamaa Augsburg-Hochfeldi põgenikelaagris ilmuma ajaleht Eesti Rada. Ajalehe toimetaja Karin Aanja võtab kokku käidud raja.
1945. aasta sügisel, seega 80 aastat tagasi, hakkas Saksamaa Augsburg-Hochfeldi põgenikelaagris ilmuma ajaleht Eesti Rada. Elades üle halvemaid ja paremaid aegu ning olles teiste Saksamaal ilmunud eestikeelsete väljaannete lõpu tunnistajaks, kestab Eesti Rada tänase päevani.
1944. aasta sügisel, mil Teise maailmasõja sündmused olid kümned tuhanded kaasmaalased pagulastena võõrsile paisanud, ja „kohe pärast seda, kui nad enestele mingisuguse algelise eksisteerimise võimaluse saavutanud, kerkis vajadus omakeelse kirjasõna – eeskätt oma ajalehe järele, sest oma ajaleht laialipaisatud maapagulasele on otse kui tuletorn udusel karideohtlikul merel sõitvale laevale“. (A. Raag „Eesti ajaleht paguluses“, ER 28. sept 1948)
29. septembril 1945. aastal ilmus Augsburgis nüüdseks vanima järjepidevalt ilmunud väliseesti ajalehe Eesti Rada esimene number, see oli neljaleheküljeline ja seda trükiti 3000 eksemplari. Ajalehe asukohaks sai Augsburg, kuna seal asus tol korral suurim eesti laager, samuti oli Augsburg tuntud ka oma trükikodade poolest. Lehe väljaandmine „oli tookord sündmus mitte ainult Augsburgi eesti rahvusgrupile, vaid kogu eestlaste perele Saksamaal, sest sellega oli omavahelisel organiseerimisel tõhus samm edasi astutud“. (A. Raag „Meie tõe õiguse eest“, ER 30. sept 1947)
80 aastaga on palju vett merre voolanud, muutunud on nii maailm ja elu, nii lugejaskond kui ka info, mida leht vahendab, kuid peamine on jäänud samaks – Eesti Rada on olemas ja pakub eestikeelset infot Saksamaal elavale eestlasele, toimides ühteaegu nii eestluse säilitaja kui ka sillana, mis eestlasi üle suure Saksamaa ühendab. Lehel on veel üks roll – olla Saksamaa eestlasi ühendava organisatsiooni Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (EÜSL, asutatud 1952) arhiivikogu, sest lehetegijate eesmärk on, et võimalikud paljud ühingut toetavate allorganisatsioonide sündmused lehes reklaami ja kajastust leiaks.
Eesti Raja väärika sünnipäeva tähistamiseks koostasime Eesti Raja ajalugu käsitleva erinumbri, mis jõuab kõikide EÜSLi liikmetele ja loomulikult ka Eesti Raja tellijateni septembri lõpus. Eesti Raja algusaastate numbreid oli väga huvitav uurida, sest need peegeldavad lisaks lehe ajaloole ka Eesti ja samuti kogu maailma ajalugu. Uudised, ülevaated igapäevasündmustest, maailma, Eesti ja Saksamaa päevapoliitika, igatsus kodumaa järele, elu põgenikelaagrites, DPks olemise valu, taustakontrollid, kohalikud kultuuri- ja spordisündmused – need on teemad, millest algusaastate Eesti Rajast lugeda sai.
1940. aastate teise poole lehed sisaldasid muu hulgas lehekülgede kaupa perekonnaliikmete-sõprade-sugulaste otsimiskuulutusi, kuna eestlased olid ju üle maa laiali pillutatud. Kuna eri riikide väljaandeid telliti ja neid loeti paljudes riikides, kuhu eestlased sattunud olid, siis toimisid väliseesti ajalehed vastastikku tolle aja kohta küllaltki kindla teadete vahetamise kanalina: liiklemisolud olid üsna primitiivsed ja juhuslikud, postiliiklus oli aga juba korraldatud.
Vanu Eesti Radasid lehitsedes meenus mitu unustatud fakti. Näiteks anti välja ka ingliskeelset Eesti Rada, kus muu hulgas avati tausta, miks eestlased pagulusse on sattunud, tutvustati laulupidude traditsiooni ja Tartu Ülikooli, Eesti kuulsaid kultuuri- ja kunstitegelasi, näiteks 20. sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimat meistrit Eduard Wiiraltit. „Paljud lugejate kirjad näitavad, et sarnased väljaanded on teretulnud maa ja kannatava rahva tutvustamisel.“ (E. Jaska „Kolmadal künnisel“, ER 30. sept 1946). Ingliskeelne ajaleht oli vajalik, et selgitada USA-le ja Lääne võimudele ka seda, „et Eesti ja teiste Balti riikide vastu teostatud kallaletung ja nende demokraatlike riikide anneksioon ei olnud mitte ainult üksik juhuslik nähe Nõukogude Liidu välispoliitikas, vaid esimene konkreetne samm maailmavalitsemise saavutamise teel“. (A. Perandi „Kolm aastat – kolm sulgemist“, ER 28. sept 1948)
1946. aasta 16. jaanuari numbri vahelt võib leida esimese Eesti Raja lastelehe Põhjamaa Tähistel, mis ilmus küll ebaregulaarselt, aga selle sai ülejäänud lehe vahelt välja rebida ning väiksemaks kokku voltida. Ei puudu ka spordilisa ja teemaleheküljed „Kunst. Kirjandus. Kultuur“ ning „Teadus. Tehnika. Tervishoid“, mis üle nädala kordamööda ilmusid.
Nii omaaegsed kui ka praegused ajalehed toimivad kui kroonika või läbilõige Saksamaa eestlaste tegevusest, olles oma ajastu peegelpildiks. Kuigi eelmisel sajandil oli paberkandjal ajaleht pea ainus viis emakeelse informatsiooni saamiseks, siis ka praegusel infoajastul, kus kõik tundub internetitsi kättesaadav, on füüsilisel kujul ajaleht hoopis kaalukama väärtusega kui internetist kiiruga mõne pealkirja ja juhtlõigu lugemine. Seda julgeme väita lugejate positiivse tagasiside põhjal. Eesti Raja 80aastast arhiivi lapates tekkis aukartus ja samuti soov, et Eesti Rada veel niipea üksnes ajalooks ei saaks, nagu on juhtunud väga paljude väliseesti ajalehtedega.
Järgmisi ridu saab lugeda 29. septembril 1945. aastal ilmunud esimese Eesti Raja esilehelt: „Radu ja teid on palju. Nad kulgevad põhja ja lõunasse, läände ja itta. On radu kergesti käidavaid, on ka raskeid ja vaevalisi. Nad kulgevad otse, sirgjoones, kuid on ka täis kõverikke. Samuti on palju sihtkohti, kuhu rajad viivad. Meie, eestlased, siin, võõral pinnal, käime siiski oma rada, oma Eesti rada!“ Nüüd, 80 aastat hiljem, on Eesti Raja soov sama: et eestluse rada ei rohtuks ja et lugejate toetuse ja abiga oleks selle üks osa ka eestikeelne ajaleht, sest omal ajal täitus ju Eesti Raja ilmuma hakkamisega eestlaste kauaihaldatud soov lugeda uudiseid emakeeles, säilida ühtse rahvusgrupina, võidelda vaba Eesti eest.
Kus oleme tänapäeval?
Statistikaameti 1. jaanuari 2022 andmetel elab Saksamaal ajutiselt või püsivalt hinnanguliselt 7000 eestlast. See on suur arv, kuid Teise maailmasõja keerises jõudis neid sinna 40 000. Vastavalt UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitatsion Administration, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Abistamise ja Rehabiliteerimise Administratsioon) andmetele oli 1946. aasta oktoobri lõpul Saksamaal 31 241 eestlast, nende hulka pole arvatud paari tuhandet eestlast, kes asusid väljaspool UNRRA laagreid, ega ka sõjaväelasi.
Sellest hoolimata, et lehe tiraaž oli ilmumise algusaastatel ja hiljemgi märkimisväärselt suurem kui praegu, ulatudes koguni tuhandetesse, on lehe püsimajäämine olnud küsimärgi all võib öelda, et kogu selle 80aastase ajaloo jooksul. A. Perandi artiklist „Kolm aastat – kolm sulgemist“ (ER 28. sept 1948) võib lugeda, et „tema ilmumise kolme esimese aasta jooksul on Eesti Rada suletud olnud sellepärast, et ta halvustavalt on väljendanud suure „liitlase“ N. Liidu suhtes“. Perandi lisab: „Meil on praegu hea meel, et sellele poliitilisele äratundmisele, mis Eesti Rajal oli kommunismi suhtes juba algusest peale, on nüüd jõudnud ka läänevõimud.“
Ikka ja jälle on lehe pika ajaloo jooksul olnud teemaks sulgemisoht – olgu siis põhjuseks tsensuur, toetusraha äravõtmine, rahareform, hinnatõus, tellijate vähesus või toimetaja puudumine. Seni on Eesti Rada – seda muidugi tänu kõikide tellijate ja annetajate abile ning EÜSLi toele – suutnud püsima jääda. Viimastel aastatel on suureks abiks olnud ka Välisministeeriumi toetatud väliseesti ajalehtedele suunatud toetusvoor, kust oleme saanud finantse nii aastatel 2022–2023 ilmunud Eesti Raja Lastelehe (toimetaja kunstnik Kairi Uibo-Müggenburg) projektiks kui ka tuge põhilehe väljaandmisel. Leiame, et pidevalt muutuvas maailmas on paberkandjal leht see, millest jääb kindel märk maha.
Karin Aanja
TAUST
Eesti Rada keskendub Saksamaal elavate eestlaste tegevuse kajastamisele, kuid pakub ülevaadet ka Eesti päevakajalistest sündmustest. Alates 1973. aastast ilmub ajaleht kuus korda aastas, 8-leheküljelisena ning A3-formaadis, mis sai püsivaks 1997. aasta sügisel. Ajaleht trükitakse alates 2006. aasta suvest Tartus trükikojas Bookmill.
Eesti Raja 80. sünnipäeva tähistame 29. novembril Hamburgis toimuva Eesti Rada 80 peoga, millest saavad osa võtta kõik, kes on või on olnud Eesti Raja tellijad ning kellele Eesti Rada on aastate jooksul korda läinud. Sündmusel saavad sõna Eesti Raja praegused ja endised tegijad, samuti Välisministeeriumi esindajad, esineb ansambel Kruuv, üleval on väljapanek Eesti Raja ajaloost jpm.
