Viljandimaal õpivad väliseesti noored laagris eesti keelt
Viljandimaal Veneveres toimuvad väliseesti noorte keelelaagrid. 13-18-aastased välismaal elavad Eesti päritolu noored õpivad laagris üheskoos eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda.
Sellel suvel osaleb Venevere keelelaagri kolmes vahetuses 66 noort 20 erinevast riigist, kellel kõigil on side Eestiga. Seda sidet proovitakse 11-päevase laagriga tugevadada. Eesti keelt aitavad laagrilistel õppida kohalikud tuginoored ning seda mitte klassikaliste keeletundide, vaid sotsiaalsete tegevuste abil, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Laagri korraldaja Epp Adler ütles, et eesmärk on anda nendele noortele oma Eesti. "Tihtipeale selles vanuses on Eesti justnagu vanemate Eesti või vanavanemate Eesti. Või siis on paljud noored, kes on sündinud teisel maal, mis tähendab, et ma ei tea sellest rahvusest midagi, mida mu ema ütleb, et ma peaksin nii-öelda hoolima. Seetõttu me tahamegi anda neile oma sõbrad. Ja eesti keele õpe on natukene tagajärg sellel tegevusel. Nad teevad siin etendusi, filme, korraldavad kõik õhtused tegevused ise ja see kõik toimub selle kaudu, sõnavara suureneb, aga see eesti keele tund toimub tegelikult oma ealisega," rääkis Adler.
Riik hakkab väliseesti ajalehti rahaga toetama
Adleri sõnul on laagri eesmärk tekitada väliseesti noortes julgust, kasvõi vigaselt eesti keelt rääkida. Vaatamata ülemaailmsele koroonakriisile oli väliseesti noorte huvi keelelaagri vastu suur. Mõned, nagu Rumeeniast pärit Alex, olid isegi nõus enne laagrit Eestis kohustuslikus kahenädalases eneseisolatsioonis olema.
"Mul on sõprusi, mu eesti keel on arenenud. Meil on sellised eesti keele tunnid, mida ma täiega naudin. Ma ei oleks arvanud mitte kunagi, et etteütlus võiks tore olla, aga sõpradega on kõik toredam. Mul on lõpuks tunne, et ma ei ole Eestis enam turist vaid elanik," sõnas Alex.
Austriast pärit Paula arvab, et sotsiaalses keskkonnas on keerulist eesti keelt lihtsam õppida. "Kaks aastat tagasi leidsime selle laagri ja siis sellega saab rohkem sidet ka Eestiga. Ja sõpru leiab siit ka. On hästi tore siin olla, eesti keelt rääkida, nagu seda Austrias ei saa eriti," lausus Paula.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab laagreid alates 2000. aastast.
Laagrite läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“ raames".
