Y-põlvkonna noor võib eelistada elada välismaal Eesti väärtusruumi tõttu
Ehkki välismaale kolinud noori võib Eestisse naasmast takistada majanduslik olukord, heidutavad neid ka idaeuroopalikuna tajutavad väärtused, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased. Samas peab enamik piiri taha kolinud noori oluliseks määratleda end endiselt eestlasena.
Niinimetatud Y-põlvkond sai täiskasvanuks peale seda, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Tartu Ülikooli etnoloogia teaduri Terje Toomistu sõnul on selle põlvkonna jaoks uus normaalsus, et mõneks ajaks minnaksegi välismaale õppima või tööle. "Seejuures on huvitav, et enese eestlasena määratlemine on välismaal elavate noorte hulgas jätkuvalt väga oluline. Üle 80 protsendi välismaal elavatest noortest peab seda oluliseks, ületades olulisuse poolest kõiki teisi küsitluses välja pakutud kuuluvuskategooriad," toob ta välja.
Viimastel aastatel uuriski Toomistu koos Tartu Ülikooli kolleegidega Y-põlvkonna rännet. "Mind huvitas uurijana just see, mis mõjutab otsust, kas jääda välisriiki või tulla tagasi Eestisse," meenutab ta.
Veebiküsitlust ja intervjuusid hõlmanud uuring osutas, et noored lahkuvad eeskätt soovist maailma näha: ühe põhjusena nimetas seda 90 protsenti vastajatest. Üle kolmandiku vastajatest otsis välismaalt paremaid elutingimusi ja palka. Umbes sama paljusid viisid piiri taha eraelulised põhjused.
"Kes olid juba tagasi tulnud, mainisid enim põhjusena soovi tulla tagasi oma kodumaale," sõnab Toomistu. Siiski pole siin selge, kas soovi taga on tugeva rahvusliku kuuluvuse tunded või lihtsalt soov naasta tuttavasse keskkonda. "Ilmselt on see paljude inimeste jaoks kombinatsioon erinevatest teguritest," arutleb teadur.
