Mitmekeelsuse keskus on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teabekeskus, mis levitab mitmekeelsusega seotud teadustulemusi, tutvustab neid huvirühmadele ja tõstab seeläbi teadlikkust mitmekeelsuse kohta. Keskus asutati 2025. aasta veebruaris. Küsimuste korral võtta ühendust aadressil mitmekeelsus@ut.ee.

Meie lapsel mitu keelt: abiks mitmekeelse lapse vanemale

See trükis on mõeldud sulle, kui tunned huvi mitmekeelse lapse kasvatamise vastu. Võibolla räägid välismaal elades oma lapsega eesti keelt, räägid Eestis lapsega teist keelt, või alles otsustad, mis keeles lapsega rääkida? Siit leiad infot, näpunäiteid ning julgustust, et jätkata vapralt mitmekeelse lapse kasvatamisega. See otsus võib olla nii talle kui ka sinule väga oluline.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal. Keskus annab järjepidevalt välja soovituslikku nimekirja lastekirjandusest eri vanusegruppide kaupa.

Kooslugemise päev

Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 147 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev.

Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Keele Instituut kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.

https://elk.ee/lastekirjandus/raamatusoovitused/kooslugemise-paev/

Opiq on pilvepõhine õpikeskkond, mis

• sisaldab rikkalikku digitaalset õppevara Eesti juhtivatelt kirjastustelt,
• esitab seda õpilase ja õpetaja jaoks loogiliselt ning vastab riiklikule õppekavale,
• muudab õppimise paeluvaks ja interaktiivseks.

Opiqut saab kasutada nii kodus kui koolis.

Emakeel on oma keel: kuidas hoida emakeelt võõrsil

Tänapäeva maailmas elavad inimesed oma elu jooksul eri riikides, õpivad koolis või kursustel erinevaid keeli ja suhtlevad eri rahvusest inimestega. Välismaal elavate laste keelelised olukorrad võivad olla väga erinevad. Enamasti püsib eesti peres eesti keel peresisese suhtluskeelena ka välismaal. Üha rohkem on aga peresid, kus eesti keelt kõneleb lapsega ainult üks vanematest ja teisel vanemal on mõni muu emakeel. See võib olla asukohamaa keel või hoopis mõni kolmas keel. Sõltuvalt välismaale elama asumise vanusest on lapsed eesti keelt kodumaal jõudnud omandada erineval määral. Ja muidugi on lapsi, kes sünnivadki välismaal ega saa eesti keelt üldse Eestis omandada. Keele omandamise olukordi on seega väga palju ja iga juhtum on eriline.

Soovitused ja materjalid eesti keele õppe toetamiseks

Koostanud:
Merike Barborak
Väliseesti koolivõrgustiku koordinaator, Eesti Keele Instituut