100 aastat juudi kultuuriautonoomiast Eestis ehk Iisraeli Eesti juudi kogukonna tegemistest
6.juunil 1926. aastal kuulutati Tallinna Juudi Eragümnaasiumi aulas välja Eesti Juudi Kultuuriautonoomia, mille tollane Eesti valitsus andis juudi kogukonnale, mis oli ainulaadne sündmus nii Eestis kui ka maailmas.
Juudi Rahvusfond kandis selle sündmuse tähistamiseks Eesti Vabariigi nime oma kuldraamatusse Jeruusalemmas.
See on üks nendest olulistest sündmustest mitte ainult juutide, vaid ka Eesti ajaloost, mis vääris tähistamist. Eesti Vabariigi saatkond Tel Avivis ja Läti - Eesti juutide Selts Iisraelis korraldasid selle tähistamiseks kaasmaalaste kokkutuleku kibbutzis Shfaim, kohas mis omab olulist tähtsust nii Eesti kui ka Läti juutluse ajaloo säilitamisel. Siin asub unikaalne arhiiv kuhu on kogutud Baltimaadest välja rännanud inimeste mälestused. See kibbutz oli ka esimeseks koduks 70-80-90-datel aastal Iisraelisse elama asunud juutidele Eestist. Siin õpiti keelt ja elati sisse Iisraeli ühiskonda.
Mälestustahvel Läti ja Eesti juutidele Hof HaSharoni keskkoolis kibbutzis Shfaim.
26. juunil 2026 toimunud kokkutulek- konverents oli meeleolukas ja sisukas. Üle pika aja kohtusid inimesed kes elavad Iisraeli erinevates punktides, kõige lõunapoolsemast linnast Eilatist ja ühest kõige põhjapoolsemast linnast Kiryat Atast, kohal olid ka Kesk Iisraeli elanikud.
Eriline tänu selle toreda päeva eest tuleb öelda Läti-Eesti juutide Seltsi esimehele Rami Galile ja meie Eesti kogukonna hingele Irina Millerile ning aktiivsele liikmele Eli Kaplanile.
Läti-Eesti Juutide Seltsi esimees Rami Gal
Tervitusega esines Eesti Vabariigi suursaadik Iisraelis Andres Vosman. Video vahendusel tervitas meid Eesti pearabi Shmuel Chain Kot ja sisuka ajaloolise ülevaate tegi meie kogukonna aktiivne liige Efraim Friedland.
Kultuuriprogrammi eest kandsid hoolt Dave Lee Svidgal, kes esitas mõned populaarsed eestikeelsed laulud. Heino Elleri ja Franz Schuberti teoseid esitasid Mery Ida ja Ran Braschinsky.
Oma luulet luges Eesti suur sõber, poetess Gili Haimovich, kelle luulekogu on eesti keelde tõlkinud Mathura. Gili on esimene Iisraeli poetess, kes tõlkis heebrea keelde Jaan Kaplinski ja Mathura luulet.
Tänavu toimus Iisraelis veel üks oluline sündmus meie kogukonna jaoks.
Iga aastasel Tel-Avivi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil DocAviv programmis esitleti kahte Eesti dokumentaalfilmi.
Heilika Pikkovi ja Liina Särkineni „Minu pere ja muud klounid“ , Eesti klounide Haide Männamäe ja Toomas Trossi, paremini tuntud kui Piip ja Tuut perest, loomingust ja oma teatri loomisest.
Vladimir Loginovi dokumentaali „Ööäär“, mis viib vaatajad öisesse Tallinna, avades varjatud subkultuure ja argiöiseid reaalsusi.
Mõlemad filmid said Iisraeli publiku poolt sooja vastuvõtu ja toimus aktiivne filmijärgne arutelu.
Liina Särkinen ja Heilika Pikkov filmi järgsel arutelul.
Eesti Vabariigi suursaatkonna andmetel elab Iisraelis umbes 1000 inimest, kes seostavad ennast Eestiga, kellel on Eesti juured ja kes on ennast registreerinud saatkonnas.
7.10.2023 aastal alanud sõda on kahjuks vähendanud meie ühiseid kohtumisi.
Meenus Eesti Vabariigi 106 sünnipäeva tähistamine 2024. aasta veebruaris. Eesti saatkond Iisraelis korraldas selle piduliku sündmuse kokkade koolitus keskuses, kus kõik kutsutud külalised, nii meie kogukonna liikmed kui ka diplomaatilise korpuse esindajad valmistasid kogenud kokkade juhendamisel erinevaid roogasid, mis hiljem jagati nii Ukraina kui ka Iisraeli siseriiklikele põgenikele.
Suuremate või väiksemate seltskondadena saavad meie kogukonna liikmed kokku regulaarselt ja isegi siinne ärev ja plahvatusohtlik olukord ei ole meile takistuseks. Alati on tore suhelda nendega, kellega saab rääkida oma armsas emakeeles.
