Ilona: Eestis on aega unistustele mõelda | Global Estonian

Ilona: Eestis on aega unistustele mõelda

Asukoht: 
Suurbritannia
Kategooria: 
Eestisse naasmine

 

lona (36) oli üks neist noortest inimestest, kes 2009. aasta majanduskriisi ajal Eestist lahkus. Tal oli küll olemas töö EMT esinduses, kuid Eestis olid toona madalad palgad. Ka võimalused uus amet leida olid kehvad. „Eestis ei olnud praktiliselt üldse tööd,” meenutab Ilona.

Alguses plaanis Ilona minna välismaale vaid korraks – tema ema elas Londonis ning Ilona sõitis talle kaheks nädalaks külla. Kohapeal mõistis naine, et Inglismaal on töötamiseks paremad tingimused. Ta otsustas proovida Londonis tööd leida.

Mõeldud – tehtud: juba nädalaga leidis Ilona endale töökoha lapsehoidjana. Esimene kuu oli raske: Ilona elas ema tuttavate juures ja magas põrandal. Sellest hoolimata otsustas Ilona edasi pingutada. Ta kogus raha ning sai peagi endale toa üürida.

Lapsehoidjana töötas Ilona kuus aastat. Pärast seda toimusid ta elus suured muutused: Ilona sai poja, üüris koos lapse isaga korteri, õppis ümber ripsme- ja meigitehnikuks. Möödunud aastal õppis Ilona ka regressiooniteraapiat ning hakkas inimesi psühholoogiliselt nõustama.

Muutuste tuuled Eestis

Ehkki Ilona elu oli Inglismaal, hoidis naine ka Eestiga sidet. Ta käis suviti kodumaal puhkamas, külastas sõpru ja peret. Tema ettekujutus Eesti majandusest oli aga kinni 2009. aastas. Tõtt-öelda ei mõelnudki Ilona sellele, et vahepeal on ka Eestis elu edasi läinud.

Kolm aastat tagasi tuli sõpradega juhuslikult jutuks, et Eestis on elu kõvasti muutunud. Selgus, et inimesed elavad võib-olla pareminigi kui Inglismaal, kus pea kogu palk läheb üürile.

Sel hetkel hakkas Ilona peas idanema mõte Eestisse tagasi kolimisest. Eestis tundus kõik helge, lihtne ja mugav. Kas tõesti on võimalik jälle kodumaal elada?

Murdepunkt tuli järgmisel suvel, ühe pealtnäha tavalise autosõidu ajal. Siis käis Ilona peas seletamatu klõps: tuleb kolida. Mõte oli siiski hirmutav, kuna Inglismaal oli naisel juba kindel töö ja kliendid. Eestis tuleks kõike taas nullist alustada.

Otsustada aitas poeg

Kaalukeeleks sai Ilona nüüdseks seitsmeaastane poeg. „London ei ole lastele mõeldud linn,” seletab Ilona. Lastele on seal väga vähe tegevusi: lähima mänguväljakuni jõudmiseks peab pikalt kõndima, huviringid asuvad kaugel.

Tallinnas tunneb Ilona, et linnas on lastega arvestatud. Siin on palju mänguväljakuid ja võimalusi hobidega tegeleda. Tänavu juulis koliski Ilona pojaga tagasi Tallinnasse.

Mõlemad on otsusega väga rahul: siin on pere ja sõbrad. „Mul oli ka Londonis sõpru, kuid nägin neid ainult korra kuus. London on nii suur ja edasi-tagasi sõitmine võtab mitu tundi,” kirjeldab Ilona. Eestis on aga kõik mugavalt lähedal.

Ilona meelest oli hea märk, et umbes samal ajal kolis Eestisse tagasi ka mitu tema sõpra. Ka neile oli oluline lastesõbralikkus. Ilona tunneb, et Eesti on riik, kus vanemad oma lastele palju aega ja hoolt pühendavad.

Rahulik ja last toetav keeleõpe

Ilona poeg sai tänavu Eestis kooliealiseks, kuid sobivate koolide ja kohtade arv oli piiratud. Nimelt ei räägi poeg veel eesti keelt. Ilonale on aga väga oluline, et poeg eesti keele selgeks saaks.

Praegu käib Ilona poeg esimeses klassis, kus suheldakse palju eesti keeles. Vajaduse korral kasutatakse ka inglise keelt, et kõik lapsed ilusti aru saaksid. Lastele meeldib väga, et iga päev mängitakse tund aega väljas. Kui poeg ei tahtnud Inglismaal üldse kooli minna, siis Eestis läheb ta sinna alati hea tujuga.

Koos Integratsiooni Sihtasutuse nõustajaga selgitati välja sobivad haridusasutused. Nii leidis Ilona oma pojale koha Tallinna Kunstigümnaasiumis. Kool võtab vastu eesti keelt mitte kõnelevaid lapsi, kellele õpetatakse sõbralikus keskkonnas eesti keelt. 4. klassis minnakse täielikult üle eestikeelsele õppele.

Rohkem võimalusi ennast teostada

Noore emana otsustas Ilona Integratsiooni Sihtasutusest tagasipöörduja toetust taotleda. Praegu tegeleb ta dokumentide koostamisega, et leevendada tagasipöördumiskulusid.

Muude toetuste taotlemisega pole naine jõudnud veel väga tegeleda, sest ajad on kiired. Nimelt hakkas ta kaks kuud tagasi kootsingut õppima. Ilona missioon elus on aidata inimestel hirmudest ja piiratud uskumustest vabaks saada. Näiteks aitaks ta hea meelega tulevikus ka teisi Eestisse tagasipöördujaid, kelle emakeel on vene keel.

Ilona tunneb, et Eesti tulevik on helge: kodumaale kolib tagasi palju tugevaid spetsialiste erinevatest valdkondadest. Naise sõnul on siin rohkem võimalusi end teostada. „Inglismaal ei olnud mul isegi aega, et oma unistustele mõelda – kui oli vaja ühte asja teha, võttis see terve päeva.”

Lisaks tunneb Ilona rõõmu sellest, kui lihtsaks on Eestis tehtud pangandus ja muu asjaajamine. „Inglismaal pidid käima ühest kohast teise ja lõpuks jõudsid ikkagi ringiga esimesse tagasi,” kirjeldab Ilona. Eestis on kõik digiteenuste abil lihtsaks ja loogiliseks tehtud.

Teavitus aitab otsustada

Ilona on saadud toetuse ja abi eest väga tänulik. Siiski soovib ta, et tagasipöördujatele tehtaks rohkem teavitustööd. Näiteks on Facebookis olemas välismaal elavate eestlaste grupid, kuhu võiks levitada teavet tagasitulijatele mõetud toetuste kohta.

„Kusagil võiks olla ka nimekiri dokumentidest, mida Eestisse kolides vaja läheb,” ütleb Ilona. Ta leiab, et kui inimesteni jõuab rohkem infot, tuleb ka otsus palju kergemini.

Teistel tagasipöördujatel soovitab Ilona oma sisetunnet usaldada. „Alati tasub avada uks, sest selle taga peituvad uued võimalused,” usub naine.

 


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.