Mailis Sütiste-Gnannt: meie pere ja Eesti keele huvilised Prantsusmaal
Mailis Sütiste-Gnannt elab perega Prantsusmaal, aga kannab Eestit alati oma südames.
Mailis on elanud juba 19 aastat Prantsusmaal, Guermantes’is ja on erainitsiatiivil kooskäiva kodugrupi “Eesti keele huvilised Prantsusmaal” ürituste korraldaja. Ta on eesti keele ja kultuuriüritusi korraldanud 10 aastat 1 kuni 2 korda kuus.
Mailis on välja andnud kolm luuleraamatut, esimesed kaks “Eesti süda Prantsusmaal” ja "EV 100 Prantsusmaal” ilmusid sarjas Eesti 100 luuleraamatut 2018. aastal ja kolmas “HETK” paar kuud tagasi 2022. aasta lõpus ning on müügil Rahva Raamatu kauplustes ja e-poes.
Kolisime Prantsusmaale 2004.a. Tookord kolm teismelist poega (13-, 15-, 17-aastased) läksid kohalikku prantsuse kooli. Tänaseks on nad lõpetanud juba siin ülikoolid ja omandanud magistrikraadid ning töötavad Prantsusmaal ja Eestis. Noorem poeg kolis pärast kooli lõpetamist tagasi Eestisse ja jätkas oma haridusteed ja ametialast elu seal.
Ise käisin alguses Prantsusmaal Pariisist tööl Lyoni, kus Mappy Research Institut rahvusvahelises tõlkide kollektiivis konsulteerisin meditsiinilisi tõlkeid, mis olid sooritatud 32 keelde. Edasi tegin oma Tartu Ülikooli germaani filoloogi diplomile lisaks magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Pariisi IRIS'es (Institut de Realtions Internationales et Stratégiques). Hetkel teen vabakutselisena kaastööd Kanada eestlaste ajalehele "Eesti Elu", Saksamaa eestlaste ajalehele "Eesti Rada" ja aegajalt tellivad lugusid "Postimees", "Eesti Päevaleht" ja Delfi portaal Eestist.
Kui meie perre sündis tütar Greta, saime tuttavaks ka prantsuse haridussüsteemi algastmega ja lasteaiaga. Greta on esimesest klassist saati õppinud paralleelselt kahes koolisüsteemis: kohalikus prantsuse koolis ja samal ajal elektroonilise portaali Stuudiumi kaudu ka Viimsi Koolis, kus tal on oma klass ja klassijuhataja. Siiani on kõik läinud kenasti ja ta on üks parimaid õpilasi nii prantsuse kui eesti koolis. Loomulikult nõuab kahe kooliprogrammi omandamine suurt organiseerimisvõimet ja tahet ning on väga töömahukas. Greta on alati osalenud ka Õpilasleiutajate riiklikul konkursil, kus Eesti 100. juubeliaastal valmis tema leiutisest film "Greta Madeleine rohuhaldjas". Ja sellest ajast peale on ta igal aastal oma leiutistega sellest konkursist osa võtnud. Kui olin Pariisi Eesti Koolis eesti keele õpetajaks, osalesime oma rühma laste leiutistega Õpilasleiutajate konkursil ja kõik lapsed said oma leiutiste eest ka tänukirjad.
Mailis Sütiste-Gnannt ja tütar Greta Madeleine Gnannt osalemas 2021. aastal EV103-le pühendatud Keeleruletil
Kui Greta sai 3-aastaseks, kutsusin eestlasi, kel sama vanad lapsed, enda juurde ja nii tekkis meil grupp "Eesti keele huvilised Prantsusmaal", kellega koos tähistame kord kuus eesti keele säilitamise ja kultuuri õppimise nimel vastava kuu kalendritähtpäevi: teadmiste päeva, mardi- ja kadripäeva, Eesti jõule, EV aastapäeva, munapühi, emadepäeva, jaanipäeva jne. Meie tänava prantslased on meie üritustest ka väga huvitatud ja ootavad alati pikisilmi Eesti Halloweeni, nagu nad meie mardi- ja kadrijooksu nimetavad ning elavad kaasa Eesti jõulude tähistamisele.
Greta algkooliga osalesime ka ERRi erinevatel võistlustel ja õpetasime Val Guermantes’i Algkoolis isegi eesti keelt Üleilmsete eesti keele nädalate raames. Kui EV sai 100- aastaseks, lõi Greta Eestimaale ise laulu "Armas Eestimaa", millega esines ka ESTO avapeol Silja Europa laeval. Laulu ühislaulmisest veebis tegi väliseestlane Raivo Hansen dokfilmi, mis osales 2019. a EstDocs filmifestivalil Torontos, kus Greta koos saaliga oma laulu laulis.
Greta Gnannti laul “Armas Eestimaa” EstDocsil Toronto Eesti Majas 2019
Oma kodukohas Guermantes'is oleme algatanud ka Teeme ära! koristusaktsiooni, mis toimub juba 7 aastat igal kevadel märtsis. Sel aastal on kevadine suurkoristus plaanis 15. aprillil ning seal osalevad peale meie kodulinna Guermantes’i ka kaks naaberlinnakesest : Gouvernes ja Conches.Samuti oleme Maailmakoristuspäeva läbiviijad, milles osaleb alati ka kohalik lasteaed, algkool ja vabaajakeskus. Lastega joonistame, kleebime pärast koristusaktsioone alati plakateid looduskaitse teemadel. Iga laps on saanud tänutäheks diplomi ja Eesti maiustusi.
Koroonaajal liitusin ka INSA Keelesõbra programmiga, kus olen algusest peale vabatahtliku mentorina keelesõpradega vestelnud, et neile kõnekeele praktikat pakkuda, samuti olen vabatahtlik mentor eesti keele maja Keeleruletil.
Eesti 100 aastapäevaks andsin "Eesti 100 luuleraamatut" sarjas välja oma kaks esimest luuleraamatut "Eesti süda Prantsusmaal" ja "EV 100 Prantsusmaal". Detsembris ilmus kolmas luuleraamat "Hetk".
