Eestis sündival lapsel, kelle vanematel on täidetud kõik perehüvitiste seadusest tulenevad nõutavad tingimused hüvitiste saamiseks, tehakse hüvitiste õigustatuse kohta proaktiivne pakkumine ettenähtud hüvitistega isiku e-postile (SKA iseteenindusse) lapse sünni järgselt.
Lisaks on peretoetusi võimalik taotleda:
Perehüvitiste taotlemise protsess sõltub mitmest erinevast asjaolust. Perehüvitisi on võimalik taotleda kuni 6 kuud tagasiulatuvalt alates õiguse tekkimisest.
Perehüvitiste määramise tähtaeg on 10 tööpäeva alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest.
Täpsemat teavet leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt .
Viimati uuendatud: 17. september 2024
Lisaks juba ülalnimetatud perehüvitistele nagu sünnitoetus, lapsetoetus, vanemahüvitis ja lapsepuhkus, on vanemal, kelle lapse sünnitunnistusel puudub kanne teise vanema kohta või kui teine vanem on Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnistatud tagaotsitavaks, õigus saada üksikvanema lapsetoetust .
Eesti riik pakub lastega peredele mitmesuguseid toetusi, mis sõltuvad laste arvust, nende vanusest ning pere koosseisust.
Peretoetused
Eesti riigi peretoetused sõltuvad laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.
Eesti on Euroopa Liidu liige ning kuulub Schengeni viisaruumi. Viisanõue sõltub Teie kodakondsusest, reisi eesmärgist ja kestusest. Soovitame Teil kontrollida oma viisanõudeid ning tutvuda viisa taotlemise protsessi ja vajalike dokumentidega Eesti Välisministeeriumi veebilehel.
Lisateave ja viisanõuded
Eesti Välisministeerium
Vanemahüvitis on asendussissetulek, seega määratakse ja makstakse seda isiku Eestis saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu arvesse võttes. Vanemahüvitisel on kehtestatud:
Minimaalne ehk vanemahüvitise määr
2024. aastal on see summa 725 EUR kuus bruto (24,16 EUR päevas). Iga aasta vanemahüvitise määr muutub. 2025. aastal vanemahüvitise määr tõuseb 820 euroni kuus (27,33 EUR päevas). Bruto summa sellepärast, et vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.
Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.