Välisministeeriumi küsitlus: välismaal elavad eestlased tahavad osaleda Eesti arengus
Välisministeerium viis välismaal elavate eestlaste seas läbi küsitluse, et uurida, kui oluliseks peavad nad oma igapäevaelus kodumaaga seonduvat. Samuti sooviti teada saada, mida nad omakorda riigilt ootavad, et neis kasvaks soov aidata kaasa Eesti tulevikueesmärkide saavutamisele.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et küsitlusuuringu eesmärk oli saada välismaal elavatelt eestlastelt ausat tagasisidet ja sisukaid ettepanekuid neile suunatud tegevuste planeerimiseks.
„Peame väga oluliseks, et eestlased üle maailma tunneksid, et nad on Eestile tähtsad, siia tagasi oodatud ning et neil endil oleks tahe anda oma osa meie arengusse ja tulevikku. Selle saavutame pideva sisuka suhtluse ja partnerluse kaudu välismaal elavate eestlastega. Seetõttu astubki välisministeerium samme, et välismaal elavatele eestlastele suunatud tegevused oleksid tõepoolest mõtestatud ja kõigile neile päriselt vajalikud,“ sõnas minister.
Möödunud aasta 18. oktoobrist kuni 28. novembrini toimunud küsitluses osales ligi 2000 eestlast enam kui 70 riigist. Küsitluses osalenud aktiivseimad inimesed olid vanuses 26–45. Üle poole küsitlusele vastanutest oli enam kui kümme aastat Eestist eemal olnud.
Suur osa (76%) uuringus osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Küsitluse tulemustest sai välisministeerium kinnitust, et diasporaa soovib tugevat sidet Eesti riigiga ning tahab aidata meie kuvandit tutvustada ja välispoliitika sihte toetada. Eesti tutvustamisel soovitakse meist rääkida kui avatud, sallivast, arenemishimulisest riigist.
Eesti identiteediga suhestuvad välismaal elavad eestlased suuresti emakeele kaudu. Ka võõrsil sündinud noorema põlvkonna eestlased identifitseerivad end eesti kultuuri ja päritolu kaudu. Seejuures tõdesid küsitlusele vastanud, et just võõrsil elades mõistetakse teravamalt emakeele ja kultuuri väärtust.
Välismaal elavad eestlased ootavad, et saatkonnad hoiaksid neid oma tegevustega kursis. Samuti on neil nii valmidus kui ka huvi lüüa kaasa saatkondade korraldatud ettevõtmistel, mis on seotud Eesti tutvustamisega.
Ka enamik (69%) võõrsil elavatest eestlastest on rahul neile pakutavate konsulaarteenustega. Seejuures oodatakse riigilt paindlikumaid ja tänapäevasemaid lahendusi konsulaarteenuste andmisel, näiteks passi ja ID-kaardi taotlemisel.
Eestisse tagasipöördumise otsus tehakse küsitlusele vastanute sõnul sageli töö- ja elukeskkonna ning Eesti maine ja ühiskondliku sallivuse põhjal. Kodumaale naasmisel peljatakse igapäevaeluga seonduvaid raskusi, ka kohalike tõrjuvat hoiakut tagasitulijate vastu.
Tutvu võõrsil elavate eestlaste seas läbiviidud välisministeeriumi uuringu täismahus kokkuvõttega (345.35 KB, PDF):
Küsitlusuuringu tulemustest räägib välisministeerium põhjalikumalt 13. aprillil toimuval üleilmse eestluse virtuaalfoorumil, kus tutvustatakse lisaks tegevusi diasporaa valdkonnas ning esinevad ka välismaal elavad eestlased.
Välisministeerium tänab kõiki küsitlusuuringus osalenud välismaal elavaid eestlasi.
Lisainfo:
Sarah Adamson
sarah.adamson@mfa.ee