Uuring "Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal"
Balti Uuringute Instituudi läbi viidud uuringu „Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal“ lõpparuanne on nüüd kõigile lugemiseks valmis. Uuring on kõige ulatuslikuma ettevõtmisega välismaal elavate eesti kogukondade kaardistamiseks ja nende murede ning rõõmude teadvustamiseks.
Loe aruannet:
https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/06/Eesti-valiskogukonnad.pdf
Väljaspool Eestit elab erinevatel hinnangutel 150 000 kuni 200 000 eestimaalast, Eestist pärit või Eestiga seotud inimest, mis on arvukuselt 15% Eesti elanikkonnast. Igaühel on oma lugu ning omad põhjused väljarändeks, samuti on peale kasvamas uus põlvkond selliseid Eestiga seotud inimesi, kes pole Eestis sündinud või kes pole Eestit kordagi külastanud. Sellegipoolest on Eestil jätkuvalt soov hoida ühendust kõigi inimestega, kes on parajasti Eestist eemal, ning väärtustada igat eestlast ja eestimaalast, sõltumata nende päritolust, rändetaustast, asu– või elukohast.
Saamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse, ennekõike Üleilmse Eesti Programmi (ÜEP) ja teiste külgnevate programmide või meetmete kujundamisse.
Uuringu käigus viidi läbi sekundaarallikate analüüs ning loodi varasemale teaduskirjandusele tuginedes uuringu teoreetiline raamistik. Loodud raamistiku ja uuringu lähteülesandes püstitatud uurimisküsimuste põhjal koostati kaks uuringu peamist andmekogumisinstrumenti: süvaintervjuude kava ning globlaaselt läbiviidava ankeetküsitluse küsimused. Käesoleva uuringu lõpparuande peamised tulemused ja järeldused tulenevadki nende kahe andmekogumisviisi tulemuste analüüsist ning omavahelisest sünteesist. Uuringu metoodika on lühidalt lahti kirjutatud aruande teises peatükis ning detailsemalt lisas 1.
Uuring viidi läbi koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) ning selle läbiviimise tellis Välisiministeerium koostöös Kultuuriministeeriumiga.
