Ekspert vastab! | Global Estonian

Global Estoniani portaalis saab nüüd küsida Sotsiaalkindlustusametilt Eesti hüvitiste süsteemi kohta. Saada julgelt e-kiri aadressile ekspert@globalestonian.com, kui soovid teada, mis saab Eestisse kolimisel sinu pensionist või kuidas arvestatakse võõrsilt naasnule peretoetusi.

Vastused esitatud küsimustele jõuavad portaali Globalestonian.com septembrikuus.

 

Viimased küsimused
Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet
ERR avaldas artikli, mida uurib, miks Sotsiaalkindlustusamet (SKA) võttis lastetoetuse Eesti lapselt, kelle pere elab enamuse ajast välismaal. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja SKA perehüvitise tiimi nõunik Artur Panov vastasid.

"Miks me seda teeme, ma arvan, on igale Eesti inimesele selles mõttes arusaadav – neid hüvesid me maksame maksumaksja raha eest. Inimesed, kes päriselt elavad Eestis, kes päriselt töötavad ja maksavad maksu Eestis, maksavad kinni selle hüve, mida saavad inimesed, kes teps mitte siin seda maksu ei maksa ja tegelikult siin üldse ei elagi," põhjendas Signe Riisalo.

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Peretoetused 
Eesti riigi peretoetused sõltuvad laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Vanemahüvitised 
on neli vanemahüvitiste liiki: ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis. Nende suurused sõltuvad taotleja keskmisest sotsiaalmaksu tasumisest arvestusperioodi jooksul.

Elatisabi  
kui elatist maksma kohustatud isik seda ei tee, siis riik maksab lapsele kuni 200 EUR kuus elatisabi. Seda on võimalik saada kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Kogumispensioni täiendavad sissemaksed  
kui sa jääd alla kolmeaastase lapsega koju vanemapuhkusele, siis maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust sinu II pensionisamba.

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Vanemahüvitis on asendussissetulek, seega määratakse ja makstakse seda isiku Eestis saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu arvesse võttes. Vanemahüvitisel on kehtestatud...

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Lisaks juba ülalnimetatud perehüvitistele nagu sünnitoetus, lapsetoetus, vanemahüvitis, lapsepuhkus jne lisandub vanemale, kelle lapse sünnitunnistusel puudub kanne teise vanema kohta või kui teine vanem on tunnistatud Politsei- ja piirivalveameti poolt tagaotsitavaks üksikvanema lapsetoetuse õigus.

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot kuus ning seda makstakse kuni lapse 19. aastaseks saamiseni. 

Juhul, kui üks vanematest kaotab oma elu, siis määratakse lapsele toitjakaotuspension , mille suurus sõltub lahkunud vanema välja teenitud vanaduspensioni suurusest ja surnud vanema laste arvust, kellele toitjakaotuspension määratakse.

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Hüvitiste taotlemise protsess sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Perehüvitisi on õigus taotleda 6 kuud tagasiulatuvalt õiguse tekkimisest. Perehüvitiste määramise tähtaeg on 10 tööpäeva kõigi nõutavate dokumentide saamisest.

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Eestis sündival lapsel, kelle vanematel on täidetud kõik perehüvitiste seadusest tulenevad nõutavad tingimused hüvitiste saamiseks tehakse hüvitiste õigustatuse kohta proaktiivne pakkumine ettenähtud hüvitistega isiku e-postile (SKA iseteenindusse) lapse sünni järgselt.

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Riiklike perehüvitiste määramine ja maksmine ei sõltu perekonna sissetulekutest. Kõik perehüvitisi saama õigustatud isikud saavad samaväärseid toetusi sõltuvalt laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Kui perekond seisab silmitsi majanduslike probleemidega ning vajab materiaalset abi, siis on võimalik taotleda täiendavaid toetusi nagu näiteks toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt (pere Eesti elukoha järgi).

Artur Panov
Sotsiaalkindlustusamet

Eesti perehüvitised määratakse Eestis elavatele inimestele. Diginomaadide puhul sõltub toetuste maksmine sellest, kas on täidetud Eesti maksuresidentsuse nõue ehk kas inimene viibib vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul Eestis. Kui käiakse koos lastega välismaal mõneks ajaks, tullakse Eestisse tagasi ning Eestist kokku aasta jooksul veedetud aeg on vähemalt 183 päeva, siis õigustatus perehüvitistele säilib. Kui aga minnakse koos lastega teise riiki elama, töötama ja tehakse pidevalt kaugtööd välismaalt, siis õigus saada toetusi Eestis üldjuhul lõppeb.

Alla Himma
Sotsiaalkindlustusamet

Üldjuhul on pensioni saamisega samal ajal töötasu saamine lubatud. Töötades kogud pensioniõiguseid ning sinu pension arvutatakse igal aastal ümber ehk see suureneb. Lähemalt loe pensioni saamisega samal ajal töötamise tingimuste kohta lugeda siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/tootamine-pensioni-saamise-ajal  

Alla Himma
Sotsiaalkindlustusamet

Pensionile on võimalik jääda enne pensioniikka jõudmist või lükata pensionile jäämist edasi. Paindlikule vanaduspensionile jäämise tingimuste kohta saad lähemalt lugeda siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension  

Alla Himma
Sotsiaalkindlustusamet

Kui inimesel pensioni saamiseks vajaliku pensionistaaži ei ole, siis juurde pensionistaaži osta ei saa. Millised tegevused pensionistaaži hulka arvatakse saad lähemalt lugeda siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-taotlemine/pensionistaaz  

Alla Himma
Sotsiaalkindlustusamet

Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaudu saad välisriigi pensioni taotleda, kui sul on kogunenud vähemalt üks aasta pensionistaaži mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis, Šveitsis. Samuti riigis, kellega Eesti on sõlminud kahepoolse sotsiaalkindlustusalase koostöökokkuleppe. Ülejäänud riikidest pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda otse vastava riigi pädeva asutuse poole.

Lähemalt saad lugeda siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pension-valismaal-ja-valisriigi-pension-eestis/pensioni-saamine  

Alla Himma
Sotsiaalkindlustusamet

Riikliku pensioni suuruse arvutamisel võetakse muuhulgas arvesse nii töötatud aastate arv kui ka inimese tulu pealt makstud sotsiaalmaks. Täpsemalt saab lugeda pensioni suurust mõjutavatest komponentidest siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/pensioni-suuruse-arvutamine  

Helja Kirber
Üleilmakool

Igasugust keelenõu saab Eesti Keele Instituudist (EKI):
eki.ee/keeleinfo/keelenou/annamekeelenou  

Dokumentide ja ametikirjade vormistamiseks leiab häid nõuandeid nt:
veebisekretar.ee/ametikirja-koostamine-vaikeettevottes     ja
keeleabi.eki.ee/artiklid3/ametikiri.html  

Mitmekülgset keelenõu leiab ka EKI teatmikust:
eki.ee/teatmik  

Helja Kirber
Üleilmakool

Täiskasvanud keeleõppijale sobib Eesti keele e-kursus:
keeleklikk.ee  
See koosneb kahest osast:
  Keeleklikk (0-A2 tase)
  Keeletee (B1 tase)

Üksikuid eri teemade õppematerjale leiab ka:
e-koolikott  
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“

Helja Kirber
Üleilmakool

Välisriigis elavale lapsele leiab erinevaid õppematerjale E-koolikoti lehelt:
e-koolikott  
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“
Otselingid:
  EESTI KEEL JA KIRJANDUS  
  LOODUSÕPETUS JA KODULUGU  
  TÄHTPÄEVADEGA SEOTUD ÕPPEMATERJALID  
  ABIKS ÕPETAJALE  

Juhitud süstemaatilise õppe jaoks soovitan uurida Üleilmakooli võimalusi:
yleilmakool.ee/oppetoo/  

Helja Kirber
Üleilmakool

Kuna tegemist on pigem keele tehnilise poolega, siis palume pöörduda otse EKI keeletehnoloogia osakonna poole:
eki.ee/keeletehnoloogia/keeletehnoloogiast/   

Helja Kirber
Üleilmakool

Soovitan jälgida Eesti Keele Instituudi (EKI) kodulehekülge:
eki.ee   
Seal on näiteks alaleht: Keeleinfo > Keelenõu  

Tasub jälgida ka Keeleminutid (ERR):
err.ee/search?phrase=keeleminutid   

Väga põhjalik koos seletustega on EKI teatmik:
eki.ee/teatmik   .
Siinkohal tuletan meelde, et eesti kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamat, Sõnaveebis on lisaks ka neid variante, mida inimesed kasutavad.

Helja Kirber
Üleilmakool

Tegemist on sõnadega „kirjakeel“ ja „kõnekeel“, nende vahe on eesti keeles minu arvates suhteliselt väike. Näiteks naaberriigis Soomes on nende kahe keele vahel suur erinevus.

Eesti kirjakeel on ametlikum, rangem ja normeeritum, samas kui kõnekeel on paindlikum, mitteametlikum ja igapäevasem, võimaldades rohkem variatsioone ja vabadust väljenduses.


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.