Kas Eestis saab registreerida välismaal sündinud lapse või sõlmitud abielu?
Põhimõte, et perekonnasündmust registreeritakse ainult üks kord. Seega Eestis sedasama sündmust teist korda üle ei registreerita, kuid välisriigis registreeritud perekonnasündmuse kohta väljastatud tõendi alusel kantakse Eestis selle sündmuse andmed rahvastikuregistrisse. Selleks tuleb perekonnasündmust tõendav välisriigi dokument, mis on tõlgitud eesti, inglise või vene keelde, kui dokument ei ole väljastatud nendes keeltes ning vajadusel apostillitud või legaliseeritud esitada maakonna keskuse kohalikule omavalitsusele (perekonnaseisuametnikule) või kui isik elab välisriigis siis tema elukoha piirkonda teenindavale Eesti Välisesindusele. Esitada tuleb originaaldokument. Perekonnaseisuametnik hindab esmalt dokumenti, kas see vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kas dokumendil olev info on piisav/sobiv rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seejärel kannab andmed rahvastikuregistrisse ning tagastab dokumendi esitajale originaaldokumendi.
Andmete kandmine rahvastikuregistrisse on tasuta. Välisriigi dokument tuleb seadusest tulenevalt esitada 30. päeva jooksul pärast välisriigis toimunud perekonnaseisuandmete muudatust.
Eestis kantakse rahvastikuregistrisse välisriigi perekonnasündmuse dokumente, mis on väljastatud lapse sünni kohta, abiellumise, lahutamise, kooselu sõlmimise ja kooselu lõpetamise, isaduse omaksvõtu, nimemuutmise ja surma kohta. Loetelu ei ole lõplik. Perekonnaseisuametnikul on õigus hinnata välisriigis väljastatud perekonnasündmuse dokumenti ning hinnata, kas sellel olevad andmed kantakse rahvastikuregistrisse või mitte.
