Milliseid riiklikke teateid hakatakse uuele aadressile saatma või teenuseid hakatakse uuele aadressi järgselt osutama?
Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Nt kui kohalik omavalitsus osutab teenust enda omavalitsuse elanikele, siis lähtutakse selleks rahvastikuregistri andmetest (näiteks saavad Tallinnas ühistranspordiga sõita isikud, kelle elukohaks on rahvastikuregistris Tallinna linnas asuv aadress, Tartu linna makstavat sünnitoetust makstakse vastavalt tingimustele Tartu linna elanikele, Eesti välisesindus osutab konsulaarteenuseid isikutele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel selle välisesinduse teeninduspiirkonnas).
Samuti kasutakse isikute teavituste saatmiseks või ühenduse võtmiseks rahvastikuregistrisse kantud andmeid – erinevaid asukoha aadresse (elukoha aadress, lisa-aadress), e-posti aadressi või telefoninumbrit.
