Kuidas pärimismenetlus Eestis algab ja milliseid dokumente on vaja esitada, kui pärija elab välismaal?

Selleks, et päritud varadega tehinguid teha või oma pärimisõigust tõendada, tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks ja pärimistunnistuse saamiseks.

Pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui olete ainupärija või kui teie kasuks on tehtud testament.

Pärimistunnistuse oma õiguste tõendamiseks saavad pärijad alles menetluse lõpus.

Kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis, siis pärimismenetluse viib läbi Eesti notar.

Kui soovite olla pärijaks, siis pärimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaega ei ole seadus määranud.

Kui te ei soovi olla pärijaks, siis pärandist loobumise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul oma pärimisõigusest teadasaamisest.

Avalduse esitamiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta ja aeg broneerida. Võib pöörduda ükskõik millise Eesti notari poole. Ei ole oluline, et menetluse viiks läbi notar, kes tõestas testamendi või kelle tööpiirkonnas pärandaja elas.

Pärimismenetluse algatamise avalduse koostab notar, küsides sinult selleks vajalikud andmed. Avalduse saab teha kas notaribüroos kohapeal, kaugtõestuse teel või kui avalduse esitajaid on mitu, siis selliselt, et osad isikud viibivad avalduse esitamise ajal notari juures ja osad videosilla vahendusel.

Notari juurde minnes võtke kindlasti kaasa oma isikut tõendav dokument ja kui teie käes on pärandaja kodune testament, siis selle originaal. Kui notar vajab pärimismenetluse läbiviimiseks täiendavaid andmeid või dokumente, annab ta sellest teada.