Virtuaalfoorum eestlastele üle maailma on nüüd järelvaadatav
Üleilmsel eestlaste virtuaalfoorumil keskenduti muutunud julgeolekuolukorra mõjule ja Eesti e-riigi võimalustele välismaal
Neljapäeval, 5. mail toimus kolmandat korda välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma. Foorumil arutati muutunud julgeolekuolukorra mõju Eestis ja eestlastele välismaal ning Eesti e-riigi võimalusi.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et oli väga hea meel taas virtuaalselt kohtuda, et koos vahetult mõtteid ja kogemusi jagada ning omavahelist sidet tugevdada. „Iga välismaal elav eestlane on Eesti riigi ja meie ühiskonna osa. Praegusel väga keerulisel ajal on meie ühtehoidmist eriti tunda, kui kogu eestlaskond on kokku tulnud, et toetada ja abistada Venemaa sõjas võitlevat Ukrainat. Ühtehoidev ja tugev eestlaste võrgustik üle maailma on ka meie enda julgeoleku kindlustamiseks tähtis,“ sõnas Liimets.
Virtuaalfoorumi arutelus Euroopa julgeolekuolukorra mõjudest kõnelesid välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, Balti kaitsekolledži ülem brigaadikindral Ilmar Tamm ning ajakirjanik ja politoloog Kanadast Marcus Kolga.
Teises arutelus keskenduti välismaal elavate eestlaste teadlikkusele ja kogemusele Eesti e-riigi võimaluste ja teenuste kasutamisel. Arutlesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves, Riigi Infosüsteemide Ameti elektroonilise identiteedi äriarhitekt Mark Erlich ja konsul Eesti suursaatkonnas Londonis Hellika Kirt. Globaalse haardega eestlaste mõtetest rääkis Kersti Kaljulaid (president aastail 2016–2021). Muusikaliste vahepaladega esines laulja, helilooja ja muusik Mari Kalkun.
Välismaal elavate eestlaste virtuaalfoorumit saab järele vaadata eesti, inglise ja vene keeles siit:
EST
https://www.youtube.com/watch?v=6OHQAo01oXY
EN
https://www.youtube.com/watch?v=QdHMD7y_jBk
RUS
https://www.youtube.com/watch?v=oazJAjaUYYY
Fotod: https://bit.ly/3N0jkJz
Foorumil jäi vastamata ka paar küsimust, mille vastused leiad siit:
• Soome ja Rootsi näivad lõpuks olevat valmis NATOga liituma. Kuidas see Eesti julgeolekuolukorda muudab?
Soome ja Rootsi liitumisel NATO-ga laieneb alliansi vastutusala kogu Läänemere ja Skandinaavia ulatuses. Seega sõjaliselt on mõlema riigi maismaa, mere- ja õhuruum kasutatav NATO liikmesriikide kaitseplaanide koostamisel. Lisaks sellele on mõlemal riigil hästi väljaõpetatud ja tipptasemel varustatud kaitsevägi, mis on mitmete ühisõppuste käigus tõestanud NATO-ga koostöövõimelisust. Lõpetuseks, on mõlemal riigi kodanikel kindel ja tugev kaitsetahe. Soome reservarmee väljaõppemudel on sarnane Eestile ehk põhineb ajateenistusel ja sõjaaja koosseisu mõttes hõlmab ca 250 000 inimest. Rootslased taastasid 2018. aastal ajateenistusepõhise reservüksuste loomise, kuid lisaks relvajõududele on neil sarnaselt Eestile aktiivselt tegus ja pikaajalise traditsiooniga Kaitseliit (Hemvärnet).
• Sooviks enam informatsiooni selle kohta, kas Eesti Kaitseliidule saab abiks ja toeks olla ka välismaal. Kas ma kuulsin õigesti, et selleks ei pea olema Eesti pass?
Kaitseliidus oli enne Venemaa vahetut sõjalist agressiooni Ukrainas töös algatus, mille eesmärk oli moodustada soomlaste baasil Tallinna maleva juurde eraldiseisev allüksus, kuid eelmist vastust silmas pidades ei ole see teema enam aktuaalne. Samas on suuremates malevates – Tallinnas ja Tartus – mitmeid välismaalasi, kes on Kaitseliiduga liitunud, seega ei ole Eesti passi puudumine piirang. Kaitseliidu kodulehelt (https://www.kaitseliit.ee/et/tule-kaitseliitu) leiab üldinfo, mis kirjeldab tegevliikme ja toetajaliikme erisusi ja pädevusi lähtuvalt Kaitseliidu seadusest, kuid soovitan ühendust võtta konkreetse Kaitseliidu malevaga, et praktilised detailid ja võimalused läbi rääkida.
Kaitseväega liitumise puhul on Eesti kodakondsus kohustuslik sõltumata sellest, kas soovitakse vabatahtlikult tulla ajateenistusse, kandideerida ohvitseri või allohvitseri hariduse omandamiseks Kaitseväe Akadeemiasse või kui soovitakse leida tööd Kaitseväes ametikohal, mis ei nõua sõjalist väljaõpet.
