Eestlastel ja rootslastel on pikk ühine ajalugu.

Skandinaavia saagades on räägitud Rootsi viikingite sõjaretkedest Eestisse aastatel 850-860. 11. sajandi Rootsi ruunikividel on mainitud Eestit ja Virumaad. Ühel ruunikivil esineb ka nimi Aistfari, mis tähendab tõenäoliselt Eestisse sõitjat. 1187. aastal ründasid eestlased tähtsat Rootsi linna Sigtunat ja põletasid selle maha. Rootsi aeg Eestis (tihti kutsutud ka „vanaks heaks Rootsi ajaks“) kestis 1561. aastast kuni aastani 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla.

Rannarootslased (harvem: eestirootslased) elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Teise maailmasõja ajaks oli rannarootslaste arv ligi 10 000.

Ajalugu tõi aga suur pöörde. Eestisse on jäänud vaid 300 rannarootslast, aga Rootsis nüüd asub üks suurim, aktiivseim ja püsivaim eestlaste kogukond väljaspool Eestit.

Loe edasi