Global Estonian | Ajaleht Portlandi Sõnumid jätkab kohaliku eestlaste kogukonna kroonika talletamist
Portlandi eestlased Eesti lipu päeval 2024 Läti maja ees.

Ajaleht Portlandi Sõnumid jätkab kohaliku eestlaste kogukonna kroonika talletamist

Asukoht: 
Ameerika Ühendriigid
Kategooria: 
Kultuur

Selle aasta kevadel toimus Integratsiooni Sihtasutuse ja Välisministeeriumi koostöös Eesti väliskogukondade väljaannete toetamise taotlusvoor, kus toetust said kokku 11 erinevat väljaannet, nende hulgas Portlandi Eesti Seltsi ajaleht Portlandi Sõnumid, mille esimene number ilmus juba 1953. aastal. 

Global Estonian uuris Portlandi Eesti Seltsi esimees Kalev Sepalt, kuidas ajaleht Portlandi Sõnumid alguse sai, millised on väljaandega seotud tulevikuplaanid ja mida toredat teevad ühiselt Portlandi eestlaste kogukonna liikmed. 
 

Palun rääkige natuke lähemalt väljaandest Portlandi Sõnumid. Kuidas ja millal see väljaanne alguse sai? 

Portlandi Sõnumid oli algselt põgenike poolt moodustunud kogukonna informatsiooni vahetamise vahend ja sai info-büllatääni näol alguse 1953. aastal. Kui trükimasinalt mindi üle arvuti kasutamisele, lisandus enam Portlandi eestlaste tegevuse kajastamist, mida illustreeriti ka piltide abil. Tänu operatiivsete elektrooniliste kommunikatsioonivahendite arengule käesoleval sajandil jäi aga vajadus teavitamise järgi väiksemaks. E-mail ja liikmete Facebooki lehed on palju operatiivsemad ning inimeste huvi paberkujul “Sõnumeid” saada vähenes. Rolli mängis ka postikulude kallinemine ning „Sõnumite” sirvimise võimalus portlandesto.org vahendusel. Sarnaselt kadus Üle-Ameerikaliste ja Eesti uudiste vahendamise funktsioon, millele pääseb otse ligi kõikjalt maailmast.

Kui sageli väljaanne ilmub? Kuidas väljaannet kokku pannakse ja kes sellega toimetavad?

Väljaandmise sagedus on muutunud sõltuvalt redaktorite ja kaasautorite ajalistest võimalustest ning ka vajadustest. Aastatel 2006-2014 ilmus ajaleht vaheldumisi EELK Portlandi koguduse sõsarväljaandega “Teated” iga kahe kuu tagant. Nendes väljaannetes kajastus palju ühist ja sellel ajavahemikul oli mõlema väljaande peamiseks toimetajaks Helmuth Kalmann. Kuigi Helmuth oli pensionile minnes aktiivsest Eesti organisatsioonide juhtimisest tagasi tõmbunud, motiveeris ta uudiskirjade väljaandmisega Seltsi juhatust paljude Eesti Seltsi ja koguduse ürituste korralduse käima lükkamisel. Hiljem ilmus Sõnumid kahel korral aastas, toimetajaks oli Kalev Sepp kaasautorite ja PES juhatuse toel. Covid ajal ajalehe väljaandmine seiskus. 

Milline on Portlandi Sõnumite tulevikuplaan?

Operatiivne teavitamine üritustest ja muust kogukonnas toimuvast “Sõnumite” kaudu pole juba ammu efektiivne, kuna nõuab aega ning ei jõua operatiivselt lugejateni. Me enam ei rõhu eelteavitamise funktsioonile. Seega on ajalehe tulevikuplaan seotud eelkõige Portlandi kogukonna tegevuse kajastamisega meediumis, et jätkuks kogukonna kroonika talletamine. Oluline võiks olla meie kogukonna aktiivsuse motiveerimine.   

Kuidas te ise Portlandi jõudsite ja millega peamiselt tegelete?

Portlandisse jõudsin Eestist tänu oma kraadiõpingutele Seattle’is, University of Washington (UW) juures. Tänu Seattle eestlaste soojale vastuvõtule ning missioonitundele eestlust toetada, ühinesin sealse Seltsiga ning olin selle esimees aastatel 1997-2001. Tollal oli fookuses Eesti materiaalne abistamine ja UW juures moodustatud Balti Programmi käimalükkamine, kus õpetatakse eesti keelt ja Balti riikide ajalugu. Head mälestused on seotud Estonian Air lennukite ettevalmistamisega ning president Lennart Meri visiidiga Washingtoni osariiki. Seal ühines minuga abikaasa Eestist ning sündis tütar. Portlandisse kolisime koos perega 2001. aastal ning alates aastast 2007 olen olnud Portlandi Eesti Seltsi esimees. Portlandi Eesti kogukonna traditsioonide elushoidmine ja kodumaa kultuuri ja kombestiku kiire arengu vahel tasakaalu hoidmine on pakkunud nii väljakutseid, kui ka suurt rahuldust. Kogu meie pere on seotud eestlusega ning tütar Anna-Liisa jätkab seda rolli New Yorgi Eesti majas tänu õpingutele. 

Kuidas leiate aega, et päevatöö kõrvalt tegeleda ka eestluse hoidmisega?

See on kindlasti suur väljakutse ja on võimalik ainult paljude abiliste ja perekonna toel, kes on samuti Eesti kogukonnas aktiivsed. Tingituna sellest, kui kaugel on Portland kodumaast ja milline on ajavahe, on palju asjaajamist varasel hommikutunnil või hilisel õhtutunnil. Portlandisse ei satu külalised Eestist tihti, kuid neid võetakse alati soojalt vastu. Meie kogukonda on külastanud mitmed rahvatantsuansamblid ning koorid tuntud juhtide eestvõttel.

Milline on Portlandi eestlaste kogukond? 

Küllap on Portlandi eestlaskonnal palju sarnaseid jooni teiste väliseesti kogukondadega, kuid kindlasti ka palju iseloomulikku. Portlandi linn on kodu armastav linn ning Eesti II Maailmasõja põgenike järgnevate generatsioonide esindajad on jäänud või naasnud pärast õpinguid kodulinna. Paljudel on sidemed kohaliku eestlaste kogukonnaga jätkunud. Tähelepanuväärne on see, et Portlandi eestlased on 1953. aastast ilma pausita tegelenud rahvatantsuga ansamblis Tulehoidjad. Tänu Lehti Merilole, Liina Teosele, Janne Sepale ja teistele juhendajatele, kelle käe all see on võimalikuks saanud. Mitu korda oleme osalenud ka Eesti Üldtantsupeol. Tulehoidjad on kõige efektiivsem viis Eesti kultuuri ja identiteedi tutvustamiseks nii iseenda, skandinaavia kui üldisema Ameerika ühiskonna kontekstis. 

Tulehoidjate kõrval oleme jõudumööda õpetanud lastele eesti keelt ja tutvustanud rahvatantsu, kultuuri ja kombeid. Tänu käesoleva generatsiooni laste vanemate huvile ning minu abikaasa Janne Sepa eestvedamisele oleme saanud käima Eesti kooli. Eesti Instituut toetas meie Talvelaagri korraldamist selle aasta kevadel, kus lapsed õppisid vastlakombeid ja eesti keelt. 

Varem on Portlandi eestlased tegelenud spordiga, eriti võrkpalli ja suusatamisega, aga ka laulukooris laulmise ja kandlemänguga. Ka kokaklubi ja filmiõhtud on olnud Seltsi ürituste hulgas. Eesti Vabariigi aastapäeva ja kalendriga seotud tähtpäevade, nagu jõulude tähistamine ning tantsutrennide läbiviimine on suhteliselt lihtne tänu Läti maja kasutamise võimalusele. 

Üheks laiemaks ürituseks on iga kahe aasta tagant ühes Lääneranniku eestlaste keskuses toimuvad Lääneranniku Päevad. Kuigi need korduvad samas linnas harva, tavaliselt iga 10 aasta tagant, ergutab nende korraldamine oluliselt kogukonda. Portlandis on ka Eestist 2000ndate alguses või hiljem emigreerunud eestlaste grupp, kellest on saanud lähedane sõpruskond. Suhted teiste Balti riikide kogukondadega on samuti arenenud ühiste Balti sõpruspäevade korraldamisega. 

Tegutseme oma kogukonna kooshoidmise ning Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamisega nii oma Eesti kogukonnas kui laiemalt Ameerika ühiskonnas. Võimaluste piires soodustame kultuurilist ja ärilist läbikäimist Eestiga, meile läheb korda Eesti rahvuse ja kultuuri tulevik ning Eesti Vabariigi käekäik. 


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.