Global Estonian | Kultuuriminister Heidy Purga: välismaal elav eestlaskond on abiks Eesti kuvandi loomisel üleilma
Kultuuriminister Heidy Purga. Foto: Riigikantselei
Kultuuriminister Heidy Purga. Foto: Riigikantselei

Kultuuriminister Heidy Purga: välismaal elav eestlaskond on abiks Eesti kuvandi loomisel üleilma

Asukoht: 
Eesti
Kategooria: 
Kultuur

“Mul on hea meel, kui väljaspool riiki elav eestlaskond hoiab oma juuri ning toetab riigi arengut ja saavutusi,” ütleb Eesti kultuuriminister Heidy Purga. Global Estonian portaalile antud intervjuus tuleb ka juttu eestluse hoidmisest, kultuuridiplomaatiast, väliseesti noortest ja tagasipöördumisest. Samuti annab kultuuriminister soovitusi kultuurisündmuste kohta, mida ta ise naudib.

 

Te olete öelnud, et eestlased välismaal on Eesti saadikud kogu maailmas. Millised on need olulised sõnumid, mis võiksid välismaal Eesti riigi kultuuri ja traditsioonide kohta kõlama jääda? 

Tõepoolest, väljaspool kodumaad elavad eestlased on sageli meie esimesed kultuurisaadikud võõrsil, Eesti maine kujundajad, meie ajaloo, inimeste ja kultuuri tutvustajad. On imetlusväärne, et erinevates riikides elavad eestlased on mitmeid põlvkondi suutnud hoida elus eesti keelt ja eesti meelt ka kodust kaugel. 

Üks kõige keerukamaid küsimusi edukate Eesti kultuurisündmuste kavandamisel ja elluviimisel on välisriigis tegutsevate koostööpartnerite olemasolu, nende huvi ja teadlikkus Eesti poolt pakutava osas. Ja just siin saavad välismaal elavad eestlased ulatada abikäe oma oskuste ja teadmistega. Teadvustame üha selgemat, kui tähtis on läbi mõelda kultuuri tutvustamise võimalused välismaal, et jõuda mõjusa ja võimalikult paljude jaoks lisaväärtust loova lõpptulemuseni – Eesti tuntuse suurendamise ja maine kasvuni maailmas. Eesti kuvandit mõjutavad ka Eestiga seotud rahvusvahelised edulood, kus väga tähtis osa on meie rahvuskaaslastel, üleilmsel eestlaskonnal. 

Välismaal elav eestlaskond saab olla abiks Eesti kuvandi loomisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat investeeringu- ja ettevõtluskeskkonda, levitades sõna Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Rahvuskaaslased üleilma saavad aktiivselt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid.  

Mis on teie silmis võimalused ja vahendid, mis aitavad väliseestlastel Eestiga sidet hoida?

Kontaktvõrgustikud, koostöötegevused ja meediaplatvormid. Võõrsil elavale eestlaskonnale suunatud kultuuripoliitika olulisteks prioriteetideks on rahvuskaaslastega keele- ja kultuurisidemete hoidmine ning kultuuriseltside toetamine. Eesti väliskogukondades toimuvad kultuuriüritused toetavad Eesti identiteedi säilitamist, aitavad kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele, riigi maine ja mõjukuse kasvule ning kultuuridiplomaatia edendamisele. 

Eesti keele oskuse säilitamine on tähtis, et mõista oma maa ajalugu ja rahvast, kultuurimustreid, traditsioone ja tavasid. Meie eluviisis ja ühiskondlikes hoiakutes sisaldub esivanemate tarkus ja vaimne kultuuripärand, mida tuleb hoida ja edasi kanda põlvest põlve. Mul on hea meel, kui väljaspool riiki elav eestlaskond hoiab oma juuri ning toetab riigi arengut ja saavutusi.

Eestis viljeletakse palju suurepärast loomingut. Kas kultuuriministeeriumil on olemas visioon, kuidas see looming tulevikus ka laiemalt väliseestlaste ja Eesti sõpradeni jõuda saaks? 

Eesti kultuuri on alati tutvustatud ka välismaal. Välisriikides, kus elavad eestlased, toimuvad Eesti kunstinäitused, filmifestivalid, kontserdid ja teatrietendused, millest saab osa ka sealne eestlaskond. Näiteks esines sel ja eelmisel aastal New Yorgi Eesti kultuuripäevadel teater Vanemuine, samuti on heaks näiteks New Yorgi Balti filmifestival või Estonian Music Week Kanadas. Helsingis toimunud Mardilaadal esines lastele teater Piip ja Tuut, Eesti kirjandust tutvustati Turu rahvusvahelisel raamatumessil ning Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester andsid kontserte Inglismaal, Manchesteris ja Bradfordis.

Üks ministeeriumi tegevussuundi on kultuuridiplomaatia. See on diplomaatia osa, kus kultuuri kaudu luuakse, hoitakse ja arendatakse rahvusvahelisi suhteid teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostööpartneritega. Ministeerium panustab ka kultuuriekspordi arendamisse, mis on seotud loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga. Kultuuriekspordis on olulisel kohal innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad Eesti kultuuri nähtavaks ja kättesaadavaks teha. 

Digipööre on loonud võimaluse osa saada Eesti kultuurisündmustest läbi tele- või raadiosaadete igas maailma nurgas. Seejuures on oluline suunata teadlikult infot ka väliseestlastele. Heaks näiteks on Eesti Rahvusringhäälingu kolmekeelne uudisteportaal, või ka teie portaal, mis jagab infot kolmes erinevas keeles. 

Kui on huvi ja soovi mingi kindla kultuurivaldkonna tegemistest osa saada või ise midagi korraldada, siis tasub võtta kontakti Eesti saatkondadega või kirjutada otse Kultuuriministeeriumile, kus valdkonna nõunikud on hea nõuga abiks. Saame kaasa rääkida Eesti tutvustamisele läbi eri kunsti- ja kultuurivaldkondade.  

Väliseesti kogukondades viiakse ellu toredaid ettevõtmisi ja väliseestlaste seas on palju tegusaid inimesi. Kuidas saaksime nendest välismaal elavatest toredatest eestlastest rohkem teada ja omavahelist suhtlust hoida? 

Selleks on erinevad meediakanalid, tele- ja raadiosaated, artiklid ajalehtedes ja ülevaated sotsiaalmeedia platvormidel, info erinevates kultuuri- ja infoportaalides. Tunnustan siinjuures rootsieestlaste liidu REL tegevust, näiteks sel aastal suurejoonelise ESTIVAL-i läbiviimist Göteborgis või siis Kanadas, Torontos alanud Eesti Keskuse ehitamist. Samuti on meil ka ägedad väliseesti noored, kes toimetavad aktiivselt, et tuua eakaaslased üle maailma omavahel kokku ning hoida ka sidet Eestiga. Kõigest sellest ja veel paljudest teistest üritustest on olnud juttu ka meie ajakirjanduse veergudel. Öeldakse, et infot pole maailmas kunagi liiga palju, kuid püüame teha parima, et teave väliseestlaskonna tegemistest ka eestimaalasteni jõuaks. 

Kindlasti tasub aeg-ajalt külastada üleilmsete eestlaste portaali Globalestonian.com, kust leiab nii praktilist infot aga ka põnevaid lugusid inimestest ja kogukondadest üleilma.

Milline on teie enda vaade avatud Eestile ja ühiskonnale – millist rolli mängib meie kultuuris noorte soov minna mõneks ajaks välismaale elama?

Avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi. Kultuuris tekivad ühised teadmised ja uskumused, eeskujud ja väärtused, mis teevad omakorda võimalikuks riigi ja rahvuse ühisosa kujunemise. Majandusteadlased räägivad Eestist kui väikesest avatud majandusest, Eesti kultuurist saame rääkida kui väikesest avatud kultuurist. Sellele ei ole tänapäeva maailmas muud alternatiivi. 

Eesti kultuur on olnud pidevas kontaktis teiste kultuuridega. Eesti kultuur muutub, teiseneb ja areneb kultuuriloomes osalevate liikmete kaudu jõuliselt. Siin mängivad oma rolli inimeste suurem mobiilsus, üleilmastumine ja digimeedia, mis avardavad Eesti kultuuri tähendusvälja. Areneb ka eesti keele sõnavara. Me ei saa jääda piiratuks ainult omaenda traditsioonidega. Elame Eestis, kus piirid on avatud ning kus digikultuur on saanud omaseks ja loomulikuks osaks ühiskonnast. Peamine on, et eesmärgid ja sihid oleksid ühiskonnas paigas ning enamuse poolt aktsepteeritud ning et lõplikult kinnistuks selline arusaamade ja hoiakute maailm, mis jätab igale inimesele alles vabaduse mõelda ja olla ning kultuuri luua ja tarbida.

On igati loomulik, et noored soovivad õppida mainekates ülikoolides või saada töökogemuse mõnes välisriigis. Ma väga loodan, et paljud neist pöörduvad tagasi ja toovad omandatud teadmised meieni, et panustada kodumaa arengusse. Ka Kultuuriministeerium toetab stipendiumitega välismaal õppimist, et noored käiksid välismaal väärtuslikke kogemusi kogumas ja seeläbi meie kultuuri tugevdamas. Usun, et noori paelub Eesti loodus, kultuur ja turvaline ühiskond ning nad on motiveeritud pärast õpi- ja rännuaastaid siia tagasi tulema. Näiteks pakume välisriikides magistri ja doktorikraadi omandanud noorele Integratsiooni Sihtasutuse kaudu tagasipöördumistoetust. 

Väliseestlaste seas on palju noori, kes soovivad Eestiga kontakti hoida ja olla osa kogukonnast. Kuidas saaksime neid noori veelgi toetada ja sellel teekonnal julgustada?

Tänapäeva maailm on nii avatud, et noored ei pea tegema elumuutvaid otsuseid mingil aja hetkel, vaid saavad erinevate programmide abil katsetada Eestis elamist ja olemist. Toetan kontakti hoidmist Eestiga igal ajal, et kui tuleb soov ja tahe siia pikemalt elama tulla, siis on seda teha kergem ja kohanemine on sujuvam.

Tean, et iga suvi toimuvad Viljandimaal 13-18 aastastele väliseesti noortele keele- ja kultuurilaagrid. Sellised laagrid annavad noortele võimaluse suhelda eestlastest eakaaslastega, keelt õppida ja praktiseerida ning tutvuda lähemalt Eestiga, siinse kultuuriga. Sel aastal osales laagris kokku noori 19 erinevast riigist. Samuti pakutakse võimalust 18-30. aastastele välisriigis elavatele eesti noortele võimalust tulla iga suvi Eestisse ja tutvuda siin nii erinevate Eeseti piirkondadega, kui ka asutustega, et saada rohkem teada siinsest eluolust, mille põhjal saab teha tulevikuotsuseid. Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik, mille eestvedajad on eesti juurtega noored üleilma, viivad läbi põnevaid mentorlusprogramme ning üritusi, mis on kõikidele noortele kättesaadavad.

Julgustan noori osa võtma Eesti kultuurisündmustest nii asukohariigis kui ka Eestis. Saab ju ka vaadata Eesti filme, lugeda eesti raamatuid ja ajakirjandust, kuulata Eesti muusikat ning osaleda välismaal tegutsevate Eesti seltside ja organisatsioonide korraldatud tegevustes.

Kultuuriministeerium on juba pikalt rahvuskaaslasi toetanud, ka Eestisse tagasipöördumise küsimuses. Mõnikord jääb aga välismaal elavate eestlaste tagasipöördumise otsus selle taha, et pole piisavalt julgust. Milline oleks sellisel juhul riigi sõnum neile inimestele?

Igal aastal pöördub Eestisse tagasi ligi 7000 eesti juurtega inimest. Otsus ühes välisriigis oma elu kokku pakkida ja Eestisse elama tulla nõuab tõesti suurt julgust, ettevõtlikust, planeerimist ja tegutsemist. Julgustangi siinkohal põhjalikult seda suurt elumuutust ette valmistama. Mida rohkem on eeltööd tehtud, seda kindlam on teekond ja siin kohanemine. Integratsiooni Sihtasutus pakub tagasipöördujatele mitmeid erinevaid teenuseid, et seda teekonda sujuvamaks muuta. Tagasipöördujate nõustajaga saab võtta ühendust ka üle veebi enne siia jõudmist.

Eesti jaoks on oluline iga inimene. Eestis on võimalik teha head karjääri, leida huvitav töö, tulla praktikale, õppida vajadusel juurde eesti keelt. Kõrgharidus on Eestis enamasti tasuta. Eesti juurtega inimesed on alati oodatud Eestisse elama asuma. Tulge, olete oodatud!

Järgmised suuremad sündmused, mis võiks eestlaste huviorbiidis olla, on järgmine aasta 2024 kui kultuurilise mitmekesisuse aasta ja aasta 2025, mil toimub ESTO. Milliseid sündmusi te omalt poolt sooviksite siia lisada?

Kindlasti tahan siin ära märkida 2025. aastal toimuva XXVIII üldlaulupeo ja XXI üldtantsupeo. 2024. aasta on kultuurilise mitmekesisuse aasta, kus kindlasti käsitletakse ka väliseestlust. Eestis toimub palju huvitavat ja köitvat aastaringselt. Suvistest üritustest tahan tuua esile Saaremaa ooperipäevad, Pärnu muusikafestivali, Viljandis toimuva pärimusmuusika festivali, Rahvusvahelise visuaalteatrifestivali Tallinn Treff ja palju muud. Igas Eestimaa kandis toimub põnev kultuurielu.

Palun soovitage eestlaste loomingust pärit muusikapala, raamatut ja filmi, mis on teile viimasel ajal silma jäänud ning mida ka teised võiksid tähele panna?

Ma soovitan uurida kirjastuse SALV väljaantud raamatuid. Seal on luulet, seal on põnevust, seal on tänapäevast elukirjeldust. Lisaks soovitan avastada ka Eesti noori nüüdismuusika interpreete/heliloojaid. Neid noori heliloojaid on meil tekkimas ning on väga oluline neid märgata. Ning filmisoovitustest ehk Maria Fausti elust tehtud „Machina Faust“.

 


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.