Mälu instituut esitles teise maailmasõja ajal põgenenute andmebaasi
Tänavu möödub 80 aastat suurest põgenemisest, mil teise maailmasõja aegne Eestist läände pagemine saavutas oma haripunkti. Eesti Mälu Instituut esitles Haapsalus Eestist põgenenute andmebaasi esimese etapi tulemusi, mille põhjal saab juba teha ka esimesi statistilisi järeldusi.
Eestist pages teise maailmasõja ajal kokku 70 000 kuni 80 000 inimest. Eesti Mälu Instituudi kodulehe kaudu leitavas andmebaasis on praeguseks umbes 65 000 inimese andmed, kelle puhul on tuvastatud nende varasem elukoht Eestis. See võimaldas teha esmaseid statistilisi järeldusi põgenike kohta, mida esitleti ajalookonverentsil, mille avas president Alar Karis.
"Nii nagu eeldatud oli, tõepoolest kõige rohkem põgeneti Eesti saartelt ja läänerannikult. Mis mõnevõrra oli üllatav, tegelikult samavõrd palju, ligi 12 protsenti elanikest lahkus ka Tallinna linnast," rääkis Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.
Andmebaasi esimeses etapis keskenduti sõjapõgenike jõudmisele esmastesse sihtriikidesse, milleks olid Saksamaa ja Rootsi. 60 protsenti kõigist põgenikest läks Saksamaale, mille kaudu paljud küll hiljem teistesse riikidesse edasi liikusid.
"Kes püüdsid Mandri-Eestist põgeneda, koondusid ka Tallinna, siit toimus Saksa laevadel transport Poola kaudu Saksamaale. Tallinna ja muu Eesti põgenikud liikusid pigem Saksamaale ja Lääne-Eestist ja saartelt pigem Rootsi," selgitas Maripuu.
Meelis Maripuu sõnul jätkub andmebaasi arendamine.
