Marin Mõttus: toome eesti päritolu noored Eestisse õppima ja praktikale

Sageli on välismaal õppivatel noortel eestlastel küll soov peale õpinguid Eestisse tulla, kuid vahepealsete aastate jooksul on professionaalne suhtlusvõrgustik kinnistunud välismaal. Samal ajal tõuseb Eesti tööandjate huvi palgata just rahvusvahelise kogemuse ja kontaktvõrgustikuga töötajaid, kirjutab Marin Mõttus.

Kui sõidad trammiga number neli Viru väljakult lennuvälja suunas ja väljuda Ülemiste kvartali peatuses, satud veerand tunniga keskaegse vanalinna lähinaabrusest otse Eesti idufirmade ja digilahenduste kihavasse keskmesse. Siin kuuleb paljusid erinevaid keeli, samal ajal on eesti meel, maik ja stiil täiesti olemas ja loodetavasti see nii ka jääb. Mõned räägivad lausa Eesti oma väikesest Räniorust.

Kuidas ka poleks, võimalused end teostada tänapäevaste tehnoloogiate vallas on siin võrreldavad või isegi paremad kui mujal. Ja see on nii, sest paljud edukad ja avatud meelega eestlased on elus teinud kaks olulist otsust: õppida ning avardada oma silmaringi maailma tippude juures ja tulla hiljem selle teadmistepagasiga Eestisse tagasi.

Tuhanded eesti noored

Praegu elab, õpib ja töötab alaliselt või ajutiselt välismaal tuhandeid eesti noori, kes oma haridusteed või karjääri Eestiga ei seo.

Miks ei võiks välismaal sündinud/kasvanud eesti noor haridust saada meie maailmatasemel ülikoolidest? Või miks mitte saada kõrgharidus välismaal, kuid teha praktika ja hiljem ka päriselt töötada mõnes kiire lennuga Eesti start-upis? Või jätkata küll teadustööd mõnes välismaa ülikoolis, kuid uurida just Eestiga seotud teemasid ning koostöös siinsete teaduritega?

Iga helge peaga noor on Eestile tähtis vara ja oluline võimalus. Seetõttu astub riik järjest enam samme, et need noored tunneksid Eestiga jätkuvalt sidet ja ühtekuuluvustunnet ning otsustaksid oma tuleviku ühel või teisel moel Eestiga siduda.

Lisaks paljud eesti päritolu noored ei olegi kunagi Eestis elanud ja selle otsuse on nende eest teinud vanemad või isegi vanavanemad; paljud on pikki aastaid Eestist eemal veetnud õpingute tõttu või tahtnud end muul moel laias maailmas proovile panna.

Soov Eestiga sidet hoida on igatahes olemas. Seni kõige ulatuslikumast Eesti väliskogukondade uuringust järeldub, et peaaegu kõik välismaal elavad eestlased omavad Eestiga ühel või teisel moel sidet ning kontakti.

Üksnes kaks protsenti vastanutest tunnistas, et neil side Eestiga sisuliselt puudub – seegi on valik ja igaühe vaba otsus. Ülejäänud 98 protsendi jaoks on loomulikult väga erinevaid võimalusi end Eestiga seotuna tunda: ühe jaoks tähendab see sugulasi ja sõpru, teise jaoks vanavanemate maakodu, kolmanda jaoks aga võibolla hoopis häid õppimis- või karjäärivõimalusi. Mida saaksime teha, et seda sidet toetada?

Igal suvel toimuvad Eestis ja ka mujal maailmas eesti keele ja -meele laagrid välismaal elavatele lastele ning noortele. Need on noorte seas väga menukad ja nii mõnegi teadlikult tihedam personaalne side Eestiga algab just sealt, näiteks laagris leitud eesti sõpradest. Ei suuda ükski riigi loodud infokanal anda edasi seda, millised teemad on ülal noorte omavahelises suhtluses, kelle muusikat just praegu kuulatakse, kuidas tunnevad noored end linnaruumis või millise mõnusa festivali on püsti pannud koduküla eakaaslased – seda suudab ainult Eestis elav sõber.

Paljudele on kodu kõrval peamise sideme loojaks Eesti koolid ja huviringid maailmas, mis teevad väga tänuväärset tööd. Eesti haridus on meie üheks visiitkaardiks: Eesti kui "education nation". Sel taustal tundub kummalinegi, et meie ülikoolides õpib küll palju välismaalasi, kuid välismaal elavatel eesti noortel on infot õppimisvõimaluste kohta Eestis üsna napilt.

Eesti päritolu noortel on Eesti kõrgharidus- või täiendõppe süsteemi sisenedes võimalus taotleda ka riiklikku stipendiumi. Neid võimalusi peaksime tutvustama märksa süsteemsemalt, kui seda praegu teeme.

Sageli on välismaal õppivatel noortel eestlastel küll soov peale õpinguid Eestisse tulla, kuid vahepealsete aastate jooksul on professionaalne suhtlusvõrgustik kinnistunud välismaal või pole see Eestis saanudki tekkida. See teeb Eesti tööturule sisenemise keerulisemaks. Samal ajal on tõusuteel Eesti tööandjate huvi palgata just rahvusvahelise kogemuse ja kontaktvõrgustikuga töötajaid.

Eesti pakub eeliseid

Et eelpool nimetatud osapooli kokku viia, pakkusime tänavu esimest korda eesti päritolu välismaal elavatele noortele stipendiumi tööpraktika sooritamiseks just Eestis. See võimaldab neil end tööalaselt Eestis proovile panna ja seeläbi arendada kohapealset kontaktivõrgustikku oma valdkonnas, samaaegselt jagades Eestis teadmisi, kogemusi ning ka oma rahvusvahelisi kontakte. Vähem tähtis ei ole ka eestikeelses ühiskonnas ja kultuuriruumis veedetav aeg.

Eesti pakub eeliseid, mille peale esmapilgul ei pruugigi tulla. Meie riik on väike ja siin on kõik üksteisele lähemal kui suurtes ühiskondades, seega on kergem pääseda ligi olulistele otsustele, põnevatele inimestele ja tähtsatele protsessidele.

Meenub näiteks vestlus, milles välismaal sündinud ja kasvanud noor eestlane võrdles oma kõrgkooli õpingute kõrvalt tehtud praktikaid Põhja-Ameerikas ja Eestis. Kui esimese puhul usaldati praktikandile ainult tegijate assisteerimist ja "päris" tööd näidati üksnes eemalt, siis Eestis olles võeti praktikanti nagu võrdset: ta pääses kaasa kõikidele olulistele koosolekutele ja kohtumistele ning osales aruteludes ettevõtte ja organisatsioonide juhtidega. Sellist kogemust oskab nupukas noor hinnata, pakkugem seda siis julgemalt.

Oluline on, kuidas Eestit kõrvalt nähakse. Eesti, millega meie välismaal elav rahvuskaaslane end seostada soovib, võiks olla särav, avatud, paindlik ja uuendusmeelne riik, kus võimalusi ei piira raskesti ületatavad hierarhilised tasandid ja ettevõtliku inimese ees pole klaaslagesid ega kunstlikke barjääre.

Siinkohal on kokkuvõtlikult väga asjakohane laenata Eesti riigikaitse mõtteviisi: iga okas loeb. Iga eestlane, olgu ta noor või vana, elagu ta Eestis või geograafilisest Eestist eemal, on Eestile oluline ning läbi oma kuuluvustunde teeb ta Eestit tugevamaks.

Kõik need kümned tuhanded eestlased välismaal ehitavad Eestit omal moel  suuremaks ja ühtekuuluvustunne Eestiga ei tähenda automaatselt seda, et mõne teise riigiga seda olla ei või, sest üks ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist.