Eesti riik pakub lastega peredele mitmesuguseid toetusi, mis sõltuvad laste arvust, nende vanusest ning pere koosseisust.

Peretoetused 
Eesti riigi peretoetused sõltuvad laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Vanemahüvitised 
on neli vanemahüvitiste liiki: ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis. Nende suurused sõltuvad taotleja keskmisest sotsiaalmaksu tasumisest arvestusperioodi jooksul.

Elatisabi  
kui elatist maksma kohustatud isik seda ei tee, siis riik maksab lapsele kuni 200 EUR kuus elatisabi. Seda on võimalik saada kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Kogumispensioni täiendavad sissemaksed  
kui sa jääd alla kolmeaastase lapsega koju vanemapuhkusele, siis maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust sinu II pensionisamba.

Viimati uuendatud: 17. september 2024

Peamised sammud on tavaliselt elukoha registreerimine, ravikindlustuse korraldamine ning oma õiguste ja kohustuste mõistmine. Abi ja juhendid on kättesaadavad, sealhulgas tugi dokumentide vormistamisel ja integratsiooniprotsessis.

Siin on mõned ressursid, mis võivad aidata sul Eestisse kolimisel:

• Õpingute jaoks: www.studyinestonia.ee
• Töö või ettevõtluse jaoks:
  • www.workinestonia.com
  • www.eas.ee
• Teaduse valdkonnas:
  • www.researchinestonia.eu
• Üldine info Eestisse kolijatele:
  • www.settleinestonia.ee
• Tagasi Eestisse kolides:
  • www.integratsioon.ee
  • www.eesti.ee
• ELi või teiste riikide kodanikele ning pereliikmetele: www.settleinestonia.ee

Viimati uuendatud: 7. august 2025

Eesti on Euroopa Liidu liige ning kuulub Schengeni viisaruumi. Viisanõue sõltub Teie kodakondsusest, reisi eesmärgist ja kestusest. Soovitame Teil kontrollida oma viisanõudeid ning tutvuda viisa taotlemise protsessi ja vajalike dokumentidega Eesti Välisministeeriumi veebilehel.

Lisateave ja viisanõuded
Eesti Välisministeerium

Schengeni viisa taotlemine
Kui Teil on vaja Schengeni viisat, tuleb taotlus esitada üldjuhul Teie elukohariigile lähimas Eesti saatkonnas või konsulaadis. Eesti aukonsulite kontaktandmed leiate järgmiselt lingilt: Eesti Vabariigi aukonsulid

Kui Eesti esindus puudub
Riikides, kus Eestil ei ole esindust, on võimalik viisat taotleda selle Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnas, mis esindab Eestit viisaküsimustes. Riigid, kus viisade väljastamisel esindab Eestit teine riik

Viimati uuendatud: 17. september 2024

Vanemahüvitis on asendussissetulek, seega määratakse ja makstakse seda isiku Eestis saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu arvesse võttes. Vanemahüvitisel on kehtestatud:

Minimaalne ehk vanemahüvitise määr
2024. aastal on see summa 725 EUR kuus bruto (24,16 EUR päevas). Iga aasta vanemahüvitise määr muutub. 2025. aastal vanemahüvitise määr tõuseb 820 euroni kuus (27,33 EUR päevas). Bruto summa sellepärast, et vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Töötasu alammäär
Töötasu alammääras määratakse ja makstakse vanemahüvitis, kui taotlejal on referentsperioodil olnud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu väiksem või võrdne töötasu alammääraga.
2024. aastal on see summa 820 EUR kuus bruto (27,33 EUR päevas). Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Maksimaalne määr
2024. aastal on see summa 4733 EUR kuus bruto (157,78 EUR päevas). Iga aasta vanemahüvitise maksimaalne määr muutub. 2025. aastal vanemahüvitise määr tõuseb 5265,09 euroni kuus (175,5 EUR päevas). Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Vanemahüvitise liigid
Eestis on kasutusel neli erinevat vanemahüvitiste liiki:

• Ema vanemahüvitis
• Isa vanemahüvitis
• Jagatav vanemahüvitis
• Lapsendaja vanemahüvitis

Igale lapsevanemale arvutatakse tema vanemahüvitise suurus vastavalt sellele, kui palju ta teenis referentsperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Kui lapsevanem ei elanud enne lapse sündi Eestis ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu Eestist ei saanud, siis määratakse talle vanemahüvitis hüvitise määras.

Vanemahüvitise perioodi pikkus
Vanemate vanemahüvitise perioodi pikkus sõltub sellest, kas lapse ema töötas enne lapse sündi.

• Kui ema töötas enne lapse sündi: perel on õigus vanemahüvitist saada kuni 605 kalendripäeva, mis jaguneb järgmiselt:
  • ema vanemahüvitis – 30–100 kalendripäeva
  • isa vanemahüvitis – 30 kalendripäeva
  • jagatav vanemahüvitis – 475 kalendripäeva
• Kui ema ei töötanud enne lapse sündi: perel on õigus vanemahüvitist saada kuni 575 kalendripäeva, mis jaguneb järgmiselt:
  • ema vanemahüvitis – 30 kalendripäeva
  • isa vanemahüvitis – 30 kalendripäeva
  • jagatav vanemahüvitis – 515 kalendripäeva

Viimati uuendatud: 17. september 2024

Lisaks juba ülalnimetatud perehüvitistele nagu sünnitoetus, lapsetoetus, vanemahüvitis ja lapsepuhkus, on vanemal, kelle lapse sünnitunnistusel puudub kanne teise vanema kohta või kui teine vanem on Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnistatud tagaotsitavaks, õigus saada üksikvanema lapsetoetust .

Üksikvanema lapse toetus on 80 eurot kuus ning seda makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.

Juhul kui üks vanematest kaotab elu, määratakse lapsele toitjakaotuspension , mille suurus sõltub lahkunud vanema välja teenitud vanaduspensioni suurusest ja nende laste arvust, kellele pension määratakse.

Viimati uuendatud: 17. september 2024

Perehüvitiste taotlemise protsess sõltub mitmest erinevast asjaolust. Perehüvitisi on võimalik taotleda kuni 6 kuud tagasiulatuvalt alates õiguse tekkimisest.

Perehüvitiste määramise tähtaeg on 10 tööpäeva alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest.

Täpsemat teavet leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt .

Viimati uuendatud: 17. september 2024

Eestis sündival lapsel, kelle vanematel on täidetud kõik perehüvitiste seadusest tulenevad nõutavad tingimused hüvitiste saamiseks, tehakse hüvitiste õigustatuse kohta proaktiivne pakkumine ettenähtud hüvitistega isiku e-postile (SKA iseteenindusse) lapse sünni järgselt.

Lisaks on peretoetusi võimalik taotleda:

• Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga
• E-posti teel digitaalselt allkirjastatud taotlusega
• Posti teel allkirjastatud taotlusega
• Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest

Peretoetuste taotlemiseks on nõutavad dokumendid:

• Sooviavaldus ehk taotlus peretoetustest saamiseks. Taotlusel märgib vanem ära lapse (ees- ja perekonnanime, isikukoodi), kelle eest ja mis ajast toetusi soovitakse, ning millisele pangakontole hüvitisi soovitakse saada.
• Tõend teistest välisriikidest (varasem elukoht) toetuste mittesaamise või toetuste lõpetamise kohta.

Täpsemat teavet leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt .

Viimati uuendatud: 17. september 2024