Välismaal saate Eesti passi või ID-kaarti taotleda või uuendada kolmel viisil: 

➡️ Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnalt — Märkus: Teenuse kasutamiseks peavad teie sõrmejäljed olema kehtivad ehk neid pole situ täitmise hetkel vanemad kui 6 aastat.

➡️ Posti teel — võimalik ainult siis, kui teie sõrmejäljed on endiselt kehtivad. Saadate täidetud avalduse, riigilõivu tasumise tõendi ja dokumendifoto Politsei- ja Piirivalveametile posti teel.  

➡️ Isiklikult Eesti välisesinduses (saatkonnas või konsulaadis) — vajalik, kui peate andma või uuendama sõrmejälgi või soovite avalduse esitada kohapeal. Vajadusel soovitame kõiki lisaküsimusi esitada välisesindusele.   

Pärast avalduse esitamist võtab dokumendi menetlemine tavaliselt kuni 30 päeva alates avalduse saabumisest Eestisse. Dokumendi kättesaamine välisesindusest võib võtta lisaks aega transpordi tõttu. 

Esimese Eesti passi või ID-kaardi taotlemiseks 12-aastase või vanema lapse või täiskasvanu puhul tuleb taotlus esitada isiklikult Eesti saatkonnas, konsulaadis või Politsei- ja Piirivalveametis Eestis. Vajalik on sõrmejälgede andmine ja isikutuvastus. Teil tuleb esitada:

• Eesti kodakondsuse tõend (apostille’iga sünnitunnistus, kodakondsustunnistus või varasem dokument)
• Passifoto, mis vastab ametlikele nõuetele
• Täidetud avaldusvormid

Dokumendi menetlemine võtab tavaliselt kuni 30 päeva alates taotluse saabumisest Eestisse ning dokumenti välismaale kättesaamine võib võtta täiendavat aega. Kõige täpsema ja värskema info saamiseks on soovitatav enne taotluse esitamist pöörduda lähima Eesti saatkonna poole.

Esimese täiskasvanuna või 12-aastase ja vanema lapse Eesti passi või ID-kaardi taotlemisel tuleb esitada originaaldokument, mis tõendab, et olete Eesti kodanik, või mõni muu dokument, mis näitab, et vähemalt üks teie vanematest oli teie sünni ajal Eesti kodanik või et teie esivanemad on Eesti kodanikud.

Enamasti tähendab see, et taotlejal võivad olla esivanemad, kes olid Eesti kodanikud ajavahemikus 1918–1940. Teie esivanemate Eesti kodakondsust kinnitava dokumendi saab Rahvusarhiivist päringu alusel, mis maksab 15 eurot. Kui Rahvusarhiiv kinnitab, et vähemalt üks teie esivanematest oli Eesti kodanik, tuleb tõendada otsene seos selle esivanemaga. 

Lihtsaim viis on esitada originaal- ja apostille’iga sünnitunnistused kõigilt eelkäijatelt kuni Eesti esivanemani. Kui üks teie vanematest on juba Eesti kodanik, võib selle sammu selle joonel vahele jätta. 

Lisaks tuleb esitada oma sünnitunnistus, kus on kirjas mõlemad vanemad, tõlgituna inglise keelde ja apostille’iga.

Kui kodakondsuse õigus on kinnitatud, saab taotleda passi või ID-kaarti oma lähimas Eesti saatkonnas, konsulaadis või Politsei- ja Piirivalveametis Eestis.

Eesti perehüvitised määratakse Eestis elavatele inimestele. Diginomaadide puhul sõltub toetuste maksmine sellest, kas on täidetud Eesti maksuresidentsuse nõue ehk kas inimene viibib vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul Eestis.

Kui käiakse koos lastega välismaal mõneks ajaks, tullakse Eestisse tagasi ning Eestist kokku aasta jooksul veedetud aeg on vähemalt 183 päeva, siis õigustatus Eesti peretoetustele säilib. Kui aga minnakse koos lastega teise riiki elama, töötama ja tehakse pidevalt kaugtööd välismaalt, siis õigus saada toetusi Eestis üldjuhul lõppeb.

Täpsemat teavet Eesti peretoetuste kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt .

Viimati uuendatud: 17. september 2024