Kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis, siis pärimismenetluse viib läbi Eesti notar.

Pärandit ei saa vastu võtta välisriigi notari juures kui pärandaja viimane elukoht oli Eesti.

Pärandist loobumise avalduse võib koostada välisriigis, kuid avaldus peab vastama avaldaja (teie) elukohariigis sätestatud vorminõuetele või pärimisasjale tervikuna kohaldatava õiguse vorminõuetele.

Selleks, et päritud varadega tehinguid teha või oma pärimisõigust tõendada, tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks ja pärimistunnistuse saamiseks.

Pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui olete ainupärija või kui teie kasuks on tehtud testament.

Pärimistunnistuse oma õiguste tõendamiseks saavad pärijad alles menetluse lõpus.

Kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis, siis pärimismenetluse viib läbi Eesti notar.

Kui soovite olla pärijaks, siis pärimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaega ei ole seadus määranud.

Kui te ei soovi olla pärijaks, siis pärandist loobumise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul oma pärimisõigusest teadasaamisest.

Avalduse esitamiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta ja aeg broneerida. Võib pöörduda ükskõik millise Eesti notari poole. Ei ole oluline, et menetluse viiks läbi notar, kes tõestas testamendi või kelle tööpiirkonnas pärandaja elas.

Pärimismenetluse algatamise avalduse koostab notar, küsides sinult selleks vajalikud andmed. Avalduse saab teha kas notaribüroos kohapeal, kaugtõestuse teel või kui avalduse esitajaid on mitu, siis selliselt, et osad isikud viibivad avalduse esitamise ajal notari juures ja osad videosilla vahendusel.

Notari juurde minnes võtke kindlasti kaasa oma isikut tõendav dokument ja kui teie käes on pärandaja kodune testament, siis selle originaal. Kui notar vajab pärimismenetluse läbiviimiseks täiendavaid andmeid või dokumente, annab ta sellest teada.

Kui soovite olla pärijaks, siis pärimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaega ei ole seadus määranud.

Kui te ei soovi olla pärijaks, siis pärandist loobumise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul oma pärimisõigusest teadasaamisest.

Jah on küll. Selleks on kaks võimalust. Kas notariaalse volikirja alusel või kaugtõestusteel.

Kui soovite seda teha volikirja alusel, siis tuleb volikiri teha notari juures ja see peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.
Lisaks tuleb volikiri Eestis tõlkida eesti keeled (kui notar seda keelt ei valda, milles volikiri on tehtud) ning volikirjaga koos tuleb Eesti notarile esitada volituse allkirjastanud isiku passi või isikutunnistuse koopia.

Teine võimalus on seda teha kaugtõestuse teel. Kaugtõestust saab teha vaid tingimusel, et kaugtõestust teha soovival isikul on olemas Eesti Vabariigi poolt välja antud ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID ning talle on teada nende PIN1 ja PIN2 kood.

Lisaks on kaugtõestust teha soovival isikul vajalik veebikaameraga ja mikrofoniga arvuti. Sisselogimisel on soovitav kasutada veebibrauserit Google Chrome ning internetiühendus peab olema piisavalt kiire videokõne jaoks (soovituslik kiirus on 30Mbit/s ja üleslaadimise puhul 15Mbiti/s).

Kaugtõestuse kohta palun teile täpsemalt lugada www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus

Kui pärandaja elukoht on välismaal, siis Eesti notar pärimismenetlust läbi ei vii.

Pärimismenetluse viib läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis sõltumata pärandaja kodakondsusest.

Jah, kui see vastab Haagi 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni sätetele. Seda kontrollib notar pärimismenetluse läbiviimisel.

Pärimismenetluse algatamise avalduse koostamisel notar küsib menetluse algatajalt selleks vajalikud andmed.

Notar saadab teate pärimismenetluse algatamise kohta pärijale notarile avaldatud aadressile või mis on teada rahvastikuregistrist kirjaga või e-postiga.

Kui kõik pärijad ei ole teada või nende elukohtade kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, annab notar pärimismenetluse algatajale ja teadaolevatele pärijatele enne üleskutsemenetluse läbiviimist 7–10-päevase tähtaja pärijate ning nende elukohtade kohta andmete esitamiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikud avaldavad, et neil puudub võimalus andmete väljaselgitamiseks. Kui pärast tähtaja möödumist ei ole notarile esitatud piisavaid andmeid, viib notar läbi üleskutsemenetluse.

Kui ükski pärija ei ole teada ega teata endast ühe kuu jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates või kui endast teatanud isik ei suuda ühe kuu jooksul üleskutsemenetluse tähtpäeva möödumisest arvates oma pärimisõigust tõendada, eeldatakse, et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus või pärimisseaduses nimetatud juhul riik. 

Kui soovite olla pärijaks, siis pärimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaega ei ole seadus määranud. Kui notari poole ei pöörduta, siis pärimisõigusest ilma keegi ei jää.

Samas pärimistoimingute tegemiseks tuleb alati pöörduda notari poole – isegi kui olete ainupärija või kui teie kasuks on tehtud testament.
Selleks, et päritud varadega tehinguid teha või oma pärimisõigust tõendada, tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks ja pärimistunnistuse saamiseks. Pärimistunnistuse oma õiguste tõendamiseks saavad pärijad alles menetluse lõpus.

Kui keegi teine on juba esitanud avalduse pärimismenetluse algatamiseks, siis teie seda enam tegema ei pea. Kui olete kaaspärija, siis võtab pärimismenetlust läbiviiv notar teiega ühendust.
 

Põhimõtteliselt jah, kuid hetkel jääb segaseks, milliseid teenuseid on silmas peetud.

Kaugtõestuse kohta palun teile täpsemalt lugada www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus 
 

Notar saab osapooli abistada vaid juhul, kui poolte vahel puudub vaidlus. Vaidluse korral tuleb pöörduda kohtusse.

Jah on küll. Selleks on kaks võimalust. Kas notariaalse volikirja alusel või kaugtõestusteel.

Kui kinnisvara soovitakse müüa volikirja alusel, siis tuleb see volikiri teha notari juures ja see peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti. Lisaks tuleb volikiri Eestis tõlkida eesti keeled ning volikirjaga koos tuleb Eesti notarile esitada volituse allkirjastanud isiku passi või isikutunnistuse koopia.

Kaugtõestust saab teha vaid tingimusel, et kaugtõestust teha soovival isikul on olemas Eesti Vabariigi poolt välja antud ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID ning talle on teada nende PIN1 ja PIN2 kood.

Lisaks on kaugtõestust teha soovival isikul vajalik veebikaameraga ja mikrofoniga arvuti. Sisselogimisel on soovitav kasutada veebibrauserit Google Chrome ning internetiühendus peab olema piisavalt kiire videokõne jaoks (soovituslik kiirus on 30Mbit/s ja üleslaadimise puhul 15Mbiti/s).

Kaugtõestuse kohta palun teile täpsemalt lugada: www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus 

Välisriigi dokumendi originaal peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.

Sõltuvalt olukorrast, kus dokumenti kasutatakse või kuhu see tuleb esitada on dokumendi vastuvõtjal õigus nõuda tõlget antud dokumendist. Keeleseadus ütleb, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keeled.

Dokumendi tõlkimise korraldab ja kulud kannab dokumendi esitaja.
 

Eestis puudub eraldi pärimismaks. Vastuvõetud pärandvara selle saamisel on Eestis tulumaksust vabastatud. 

Ka pärandina vastuvõetud kinnisasja puhul ei ole Eestis pärimismaksu ning vastuvõetud pärandvara kinnisasjana on tulumaksust vabastatud. Kinnisasja omamisel tekib Eestis maamaksukohustus ka juhul, kui elate välisriigis. 

Teiste riikide maksukohustusi pole me pädevad vastama. Tulumaksu ja varamaksu topeltmaksustamise vältimise reeglid on riikide vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutes kirjas, koduriik võtab arvesse välisriigis makstud tulumaksu ja varamaksu.

Jah, võõrandamisel tekib tulumaksukohustus. Teatud tingimustel kohaldub tulumaksuvabastus, näiteks eluruumi võõrandamisel. Täpsemad tingimused leiab siit: https://www.emta.ee/eraklient/valismaalasele-mitteresidendile/mitteresidendile/vara-voorandamise-kasu#tulumaksuvaba-vara-voorandamise-kasu 

Metsamaa võõrandamise kasu on Eestis tulumaksuga maksustatav ka Norra maksuresidendile. Küll aga on metsamaa võõrandamise kasu puhul Eestis võimalik maksukohustust edasi lükata kuni 3 aastat, kuigi kasu on vaja siiski Eestis deklareerida, selle kohta leiate täpsema info siit: https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kasvava-metsa-raieoigus-ja-metsamaterjal

Norra peab võtma Eestis tasutud tulumaksu arvesse vähendades Norra tulumaksu. Muidugi kui Eestis tulumaksu tasutud ei ole, näiteks edasilükatud tulumaksukohustuse tõttu, siis on Norral õigus maksustada kogu kasu Norra reeglite alusel. Siin võib olla vajalik detailsem info, et saaks paremat nõu anda. 

Jah, inglise keeles on vajadusel võimalik infot saada.

Pärandvarasse kuuluval pangakontol oleva raha kätte saamiseks tuleb pöörduda panka, kus raha asub. Nimetatud raha kätte saamiseks ei pea olema samas pangas või Eestis tegutsevas pangas konto.

Arvan, et Euroopa Liidu sees ülekannete tegemisel piiranguid ei ole.Käeoleval hetkel on kindlasti piirangud ülekannete tegemisel Venemaale või muusse seesugusesse riiki, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid või kuhu on piiratud ülekannete tegemine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse regulatsioonide tõttu. Täpsema vastuse saab pangast, millisest soovite ülekande tegemist.