Is there such a thing as "educated" Eesti keel v "vernacular " Eesti keel

Tegemist on sõnadega „kirjakeel“ ja „kõnekeel“, nende vahe on eesti keeles minu arvates suhteliselt väike. Näiteks naaberriigis Soomes on nende kahe keele vahel suur erinevus.

Eesti kirjakeel on ametlikum, rangem ja normeeritum, samas kui kõnekeel on paindlikum, mitteametlikum ja igapäevasem, võimaldades rohkem variatsioone ja vabadust väljenduses.

Erinevused:

Sõnavara

• Kirjakeel: Kasutab ametlikumat ja rangemalt normeeritud sõnavara.
• Kõnekeel: On tihti lihtsustatud ja vabam, sisaldades igapäevaseid, argiseid sõnu ja väljendeid. Kõnekeeles kasutatakse sageli slängi, lühendatud väljendeid ja rahvakeelseid vorme, mida kirjakeeles ei kasutata.

Grammatika

• Kirjakeel: Järgib rangelt eesti keele grammatika reegleid, sealhulgas lauseehitust, sõnade käänamist ja pööramist, ning sõnajärge.
• Kõnekeel: On grammatiliselt paindlikum ja vähem normeeritud. Kõnekeeles võivad laused olla sageli lühemad, puudulikumad ja vahel võib lausesõnajärg olla mittestandardses järjekorras.

Stiil

• Kirjakeel: On üldiselt ametlikum ja formaalsem. Seda kasutatakse ametlikes dokumentides, meedias, hariduses ja muudes olukordades, kus on vaja selget ja korrektset väljendust.
• Kõnekeel: On vähem formaalne ja palju vahetum. Seda kasutatakse igapäevases suhtluses, vestlustes sõprade ja pereliikmetega ning olukordades, kus ei ole vaja järgida ranget keelekasutuse normi.

Lausete ülesehitus ja pikkus

• Kirjakeel: Kasutab tihti keerukamaid ja pikemaid lauseid, mis võivad sisaldada mitut kõrval- ja põhilause liiki. Lauseehitus on läbimõeldud ja süntaktiliselt korrektne.
• Kõnekeel: Lauseehitus on tihti lihtsam, lühem ja vahetum. Kõnekeeles kasutatakse sagedamini mittetäielikke lauseid, katkestusi ja kordusi.

Hääldus

• Kirjakeel: Kirjakeeles püütakse järgida standardset hääldust, mis on kooskõlas õigekirjareeglitega.
• Kõnekeel: Kõnekeeles on hääldus vabam ja varieeruvam, sageli peegeldades kohalikke murdeid ja dialekte. Kõnekeeles võib hääldus erineda oluliselt kirjakeelest, eriti foneetiliste lühenduste ja kohanduste puhul.

Näited

• Kirjakeel: "Kas sa tuled täna õhtul meiega kinno?" (Formaalsem ja korrektsem lauseehitus)
• Kõnekeel: "Tuled täna õhtul kinno?" või "Tule kinno?" (Lühem ja mitteametlikum vorm)

Lisaks leiab infot siit https://eki.ee/teatmik/mis-on-kirjakeel/